Teisipäeval jätsid Vanemuise teater ja selts ning Tartu linn hüvasti Näitleja Lembit Eelmäega, mulgi rahva kaotus oli kahekordne: vanapaganat, rahajumalat, taevameest ja kerjust mänginud lavaklassik oli mulkide kuningas.
Taevamees Jaak Kõdari talunäitemängus “Jukra” jäi Lembit Eelmäe viimaseks rolliks. Seda nägime möödunud suvel Lillis Nava Lava Festivalil. Ta pidi tulema ka tänavu, mängima uues näitemängus, mis on kirjutatud Lilli küla ajaloost. Jälle oli Kõdar Eelmäele kirjutanud niisuguse osa, kus pole tarvis palju liikuda ja tekst on mulgi murdes.
Sa olid mulgi jumal!
Oma garderoobikaaslasega hüvasti jättes ütles Raivo Adlas Lembit Eelmäele, et ta ei tea, kui palju on näitlejaid, kes alustavad vanapaganana ja lõpetavad jumalaga.
“Sa olid tõeline mulgi jumal. Rääkisid mulgi keelt, lugesid mulgi luulet, su tervis oli juba väga õrn, sind tõsteti kõrgele, aga jumalad on ikka kõrgel, sa tegid oma osa vapralt ära ja sind võeti mulkide poolt vastu kui jumalat,” rääkis Adlas aastatagusest Lilli-projektist.
Ta meenutas ka ühte Shakespeare ainetel kirjutatud näidendit, kus üks tegelane küsib teiselt, mis saab vanadest näitlejatest, kui nad surevad.
“Nad mängivad edasi. Seal, kuhu sina lähed, ootab sind palju näitlejaid. Head minekut enamuse sekka,” ütles Adlas, lugedes ette rea väärikaid nimesid Eesti teatriajaloost, kes Lembit Eelmäele sealpoolsuses kindlasti vastu ruttasid.
Aga mitte ainult suured näitlejad, Lembit Eelmäele tulid igavikulävel kindlasti vastu ka mulgi luuletaja Hendrik Adamson ja mulgi kirjanik August Kitzberg. Seda Eesti Mulkide Seltsi vanema Kaupo Ilmeti väidet uskusid Vanemuise suures saalis paljud. Mulgi kogukonna väärikaima liikme, armastatud poeedi seotusest kodukandiga rääkisid mitmed sõnasaanud.
Kahe seltsi taastaja
Näitlejate teele saatmisel on laval ikka kolleegidest auvahtkonnad, Lembit Eelmäe kirstu kõrval valvasid aga ka mustakuuelised Mulgimaa valitsejad.
“Mulgi rahvas on langetanud pea, ta saadab igavikuteele mulgi rahva väärika poja,” rääkis Ilmet. “Sa oled olnud hingega mulk, kui ma vaatan Toonela teele, siis näen sind seismas kõrvuti meie mulgi rahva poeedi Hendrik Adamsoniga, ka August Kitzberg seisab su kõrval. Olete meie kaunist mulgi keelt kandnud üle ilmamaa. Mitte ainult sõnades, sa panid selle ka värsiridadesse, luulekogudesse ja mulgikeelsesse lugemikku. Olid alati meie keskel, kui tervis vähegi lubas, olid rõõmsameelne, elujaatav mulgi kultuuri vedaja,” rääkis Mulkide Seltsi vanem Kaupo Ilmet, kes muuhulgas meenutas ja tsiteeris ka mulgi peapiiskoppe Jaan Kiivitit ja Johannes Kõppu.
Lisaks Mulkide seltsi taastamisele ja vedamisele olid Lembit Eelmäel sama suured teened ka Vanemuise Seltsis. Ta oli mõlema seltsi auliige ja Vanemuise selts kirjastas tema mulgimurdelisi luuletusi. Seltsi esindaja Evald Kampus võrdles Eelmäed laulupeoga ja nimetas teda oma rahvale tuletoojaks.
“Eesti teatripubliku mitme põlvkonna kümned ja kümned ja tuhanded vaatajad on käinud läbi Lembit Eelmäe puhastustulelise mõjutusvälja,” ütles Kampus. Ta meenutas Eelmäed nii näitlejana, humoristina ja satiirikuna.
“Breznevi kuju sinu kehatsuses veel breznevlikum kui too ise. See lavakuju aitas naeruga lammutada ja lõpetada Nõukogude Liitu,” sõnas Kampus.
Kampus tuli Vanemuisesse tööle Eelmäega samal ajal, üle 50 aasta tagasi ja on oma sõnul saanud pool sajandit kõigile Eelmäe tegemistele sõbrana kaasa elada, imestada ja imetleda selle kasvult koguka, olemuselt suurmehe, ebatavalist lihtsust, hellust ja soojust, igasuguse endaimetlemise ja intriigitsemise puudumist, mulgi maameheks jäämise olemust.
Tammepuu kasvab tugevaks
Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tartlased uhked, et inimene, kelle olemisest ja tegemistest oleks tahtnud osa saada ükskõik milline teine linn Eestis, elas just Tartus. Tartlastel on nüüd võimalus hoida ja kasta aukodanik eelmäe istutatud tammepuud, mis kasvab suureks ja tugevaks.
Kruuse kinnitusel oli Eelmäele aga mulgi päritolu väga oluline. “Isegi siis, kui su töö ja teod suutsid enda poole kallutada tartlased, ei unustanud sa kunagi oma mulgi päritolu,” ütles Kruuse.
Kultuuriminister Laine Jänes oli Vanemuisesse Lembit Eelmäed saatma tulnud sõbrana. Ta rääkis loo sellest, kuidas me kõik ise elame oma elu kas paradiisi või põrguks ja tänas Lembit Eelmäed selle eest, et tema pakkus oma talendi ja ka inimliku soojusega kohtumishetki, mis muutsid ka põrgu paradiisiks.
Merle Jääger pöördus Lembit Eelmäe poole võru keeles ja luges talle kui poeet poeedile. Isaga jättis luulevormis hüvasti ka näitlejast poeg Andrus Eelmäe.
Elas keerulisel ajal
Tänu televisioonile on Lembit Eelmäe Vanapagana ja Mogri Märdi käekõrval tänaseks Eestis üles kasvanud juba mitu põlvkonda. Ta oli Suur Näitleja, kes mängis negatiivsed osad positiivseks, aga ka tohutu potentsiaaliga Näitleja, kes oli enne tippu jõudmist aasta(kümne)id viibinud varjus, kuni kohtus õige lavastajaga.
Miks avaldas Mulgi Laulik oma värsid alles 70-aastaselt? “Ma arvan, et aeg ei olnud varem nende ilmumiseks kohane,” on ta kinnitanud. Aeg polnud kohane ka paljudeks rollideks. Jutt sellest, kuidas suur anne vajas pikemat küpsemist, on demagoogia. Sirgjooneline ja aus Eelmäe elas keerulisel ajal ja alles tänu Jaan Toomingale sai võimatu lõpuks võimalikuks ning ürgne talent tegutsema. Lisaks eemanitud suurrollidele sündisid nende ühistöös ka Ugala kauaaegne kultuslavastus “Kihnu Jõnn”, kus Lembit Eelmäe mängis nimiosa.
Eelmäe alustas oma lavateed Pärnu “Endlas”, pühendus “Vanemuisele” ent oli seotud ka “Ugalaga”, kus mängis etendustes “Lalli ehk mere keskel on mees” ja kus etendus tema luulekava “Õhtu õvven vaate tähti”. Eelmäe viimseks sügavamaks rolliks Viljandi teatris jäi Paavo Rintala “Pikk tee Veronasse”, kus ta mängis koos Ugala Kuninganna Leila Säälikuga, kellele koduteatris enam väärilist partnerit polnud.
Aina õndsakssaamisest
Lembit Eelmäe kirstu kõrval kõneldi aina õndsakssaamisest. Ärasaatmistseremoonia lõpetuseks kõlas lindilt tema enda esituses luuletus “Mulgimaa“. Lembit Eelmäed saab kuulata 2002. aastal lindistatud heliplaadilt “Ku Pikässillast üle saa”. Mulgi Kultuuri Instituudi andmetel on Vahur Laiapeal Lembit Eelmäest valminud ka film, mis lähiajal televaatajateni peaks jõudma.
Kodu maa
Iki maast sellest ütestaindsest
kesset tuhandit maailma maid,
nõnda ku Laulikki laulen,
Pikäsillast ku üle sai.
Nännu ole siin ilmavalgust,
siin ürjänu elutuld,
om edimisi mu samme
astme õpanu sinu muld.
Sinut eläde igikestväss
antu om miu aig ja kõrd,
põlvi sadasit sedä kuis tettu,
tetä püvvä ma samavõrd.
Ilma ülekohust ja kurja,
mis sust kunagi müüda ei lää,
tahass sinuge kahass ma kanda,
tahass panna su pääle pää.
Ja pallelde sinu iist Taevast,
tuhand kõrda sul anda suud,
las mulla all rahu sehen olla
esi-esä-esä-esäde luu.
Küll meie siin vastu piäme,
usk süämen ja käten tüü,
nõnda ku teilgi jo muiste
teopäevil ja orjaüül.
Ja me oleme, eläme, kestäme
ja jääme üle aigade aa
ja äitsnep ärä-miut-unete-lill
ja mu armastus – Mulgimaa.
1990
Lembit Eelmäe
Sünd. 26. septembril 1927 Helme kihelkonnas, Holdre vallas
1951 lõpetas Eesti Riikliku Teatriinstituudi
1951 – 1957 Pärnu Endla teatri näitleja
alates 1957 Vanemuise teatri draamanäitleja
1977 omistati ENSV teenelise kunstniku aunimetus
1996 pälvis Suure Vankri kultuuriauhinna
2006 Vanemuise hõbemärk
2006 Tartu aukodanik
Suri 2. juulil 2009 Tartus
iii
JAANIKA KRESSA
