Jõgevamaa koolikooride lauljad valmistuvad hoolega XII noorte laulupeoks. Jõgeva kultuurikeskuses sai hiljuti teoks maakonna mudilaskooride õppepäev, Tabiveres pidasid aga kahepäevast laululaagrit maakonna lastekoorid.
Mudilaskoore on Jõgevamaal üksteist: need tegutsevad üheksas koolis (Jõgeva põhikoolis ja muusikakoolis, Põltsamaa ühisgümnaasiumis, Palamuse gümnaasiumis, Tabivere ja Torma põhikoolis, Puurmani mõisakoolis, Sadala koolis ja Siimusti lasteaed-algkoolis, kaks koori on aga ülevallalised (Põltsamaa ja Pajusi valla mudilaskoor). Kõik nimetatud koorid olid ülemöödunud reedel toimunud õppepäeval ka kohal.
Laulupeolaulude ja oma häälerühma partiiga oli kõigil lastel oma koori proovis juba esimene tutvus tehtud. Mudilaskooridel tuleb selgeks saada viis laulu: rahvaviis “Uhti-uhti”, Mart Saare seatud rahvaviis “Laulu mõju”, Riho Esko Maimetsa “Meie laul”, Piret Rips-Laulu “Lööb suvelaulu rohutirts” ja Priit Pajusaare “Soovide laul”. Et laulud maakonna kooride esituses paremini kokku kõlama hakkaksid, oli õppepäevale kutsutud noorte laulupeo mudilaskooride liigijuht Annelii Traks. Õpetajad said temalt kasulikke juhiseid, kuidas laulud lastele paremini selgeks õpetada.
“Juba nüüd oli näha, et õpetajad on laulupeoks valmistumisel tõhusat tööd teinud,” ütles Sadala kooli ja Jõgeva muusikakooli õpetaja ning maakonna muusikaõpetuse ainesektsiooni juht Mare Talve. “Kolmetunnine lauluaeg möödus väga töiselt ning lapsed said kahesajaliikmelise koori koosseisus laulmise kogemuse. Suurel peol kasvab see arv kordades suuremaks. Aitäh kõigile õpetajatele ja lastele, kes õppepäeval osalesid!”
Õhtul taieldi
Sama päeva, 11. novembri, pärastlõunal algas Tabivere põhikooli ruumides maakonna lastekooride kahepäevane laululaager, mis samuti täitis suureks peoks valmistumise eesmärki. Lastekooridel on vaja selgeks saada neli liigilaulu (rahvaviis “Mets neidude vahel”, Gustav Ernesaksa “Päev läheb puudele punane”, Eeva Talsi “Maailm heliseb” ja Mari Jürjensi “Paradiis”) ning lisaks sellele veel ühendkooride laulud.
Tabiverre kogunes neli lastekoori: Jõgeva põhikooli ja muusikakooli ning Palamuse gümnaasiumi ja Tabivere põhikooli lastekoor. Viies maakonnas tegutsev lastekoor, Põltsamaa ühisgümnaasiumi oma, ei saanud kahjuks osaleda.
Reede õhtul harjutati häälerühmade partiisid eraldi, ent enne õhtusööki jõuti pool tundi ka kokkulaulmist proovida. Laupäeva hommikul saabus aga laagrisse laulupeo lastekooride liigijuht, Jõgevalt pärit Janne Fridolin, et kooride ühisproov läbi viia. Et Tabivere põhikooli saal on ühislaulmiseks natuke ebamugava kujuga (pikk ja kitsas), siis mindi harjutama Tabivere vabaajakeskusesse.
“Jannega koos said mõnedki takistuseks olnud üleminekud lauludes selgemaks. Õpetajad said aga Jannelt julgustust oma tähtsa töö jätkamiseks. Tänu tublidele lastekoorijuhtidele laulude õpetamise eest!” ütles Mare Talve.
Kaugemalt tulnud lastekoorid veetsid öö vastu laupäeva Tabivere koolimajas: iga koor sai enda käsutusse ühe klassiruumi. Õhtu sisustati taidlusega: kõik neli koori valmistasid ette oma koori või kooli tutvustava etteaste ja näitasid seda teistele. Ka õpetajad ei jäänud taidlusest kõrvale, vaid panid kokku ansambli, mis saatis end kitarril, kanneldel ja rütmipillidel.
Tabivere põhikooli muusikaõpetaja Triin Saariste ütles, et mudilaskooride õppepäev ja lastekooride laululaager andsid palju nii koorijuhtidele kui ka lauljatele.
Vahvad, aga “krõbedad”
“Lastekooridel on väga vahvad, aga ka parasjagu “krõbedad” laulud,” ütles Triin Saariste. “Mari Jürjensi “Paradiis” on näiteks küll palju kuuldud, aga laulupeoks on sellele tehtud hoopis teistsugune seade. Tõsist tööd tuleb teha ka ühendkoorilauludega: enamikule lauljatest on ju ka Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” ja Lüdigi “Koit” täitsa uued palad.”
Ka mudilaskooride laulud on Triin Saariste sõnul vahvad. Vaeva on muidugi nendegagi, sest lauljad, kellel ühehäälselt laulminegi veel hästi välja ei tule, tuleb kahehäälselt laulma saada.
Mitme koori ühisproovist tõuseb kasu juba seetõttu, et ajakasutus on efektiivsem: et kohal on mitu dirigenti, saab häälerühmad nende vahel ära jagada ning paralleelselt tööd teha. Kui on vaid üks dirigent, saab häälerühma partiid õppida vaid ühe rühmaga ja teised istuvad jõude.
“Väikese kooli väikese koori kõla jääb natuke nõrgaks ka. Kui lapsed saavad samu laule vahepeal suuremas seltskonnas laulda, tekib neil hoopis suurem kindlustunne. Ka sellest, kui lapsed laulupeo liigijuhiga varakult tuttavaks saavad, on kasu: siis on lastel tulevikus, kui ettelaulmised tulevad, ärevus väiksem. Õpetajadki lõikavad sellisest mentorproovist kasu: lapsed näevad seal, et ka teised muusikaõpetajad, liigijuht kaasa arvatud, nõuavad just sedasama, mida nende endi õpetajagi,” ütles Triin Saariste.
Tabivere põhikooli mudilaskooris on 38 ja lastekooris 26 last. Vanemate lauljate hulgas on ka 2011. aasta noortepeo või 2014. aasta suure laulupeo kogemusega noori, ent enamik valmistub ikkagi oma esimeseks laulupeoks.
“Need, kes juba laulupeol käinud, teavad sinna vägagi tahta, teiste indu tõstab laulupeovideode näitamine,” sõnas Triin Saariste. “Lastekooridel seisab esimene ettelaulmine ees juba 27. jaanuaril.”
Enne seda saavad aga teoks veel mõned õppepäevad: 28. novembril Jõgevamaa poistekooridele ja 9. detsembril maakonna koolisegakooridele. Õppepäevi toetavad rahaliselt Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
RIINA MÄGI
