Homme tähistame taas rahvusvahelist eakate päeva. Sel päeval saadetakse kogu maailmale sõnum, et iga eakas inimene on ühiskonnale tähtis ja tema elukogemus vajalik, et pensionäri tuleb austada ja hoida.
Eestis pole see kahjuks alati nii. Kindlasti ei saa hoolivuse märgiks lugeda sotsiaalministeeriumi kavatsust kaotada järgmise aasta veebruarist pensionide ja toetuste tasuta kojukanne ja panna pensionäride õlgadele kuni 70-kroonine igakuine maksukoormus. Valitsuse soov postiteenuse pealt kokku hoida ja maksta pensioniraha välja panga kaudu annab löögi just maapensionäridele. Paljudes piirkondades ei ole sularaha- ja makseautomaate ning ka postkontoreid ning raha kättesaamiseks tuleb sõita suuremasse keskusse. Kahjuks pole aga maapiirkonnad ühistranspordiga ühtlaselt kaetud ning rahakärped riigieelarves viivad neidki busse külateedelt vähemaks.
Pensionärid pankadele appi
Kojukandest loobumine ei anna riigile märkimisväärset kokkuhoidu. Pigem soovitakse hoopis eakatelt inimestelt sularaha kätte saada, et nende summadega pangale kasumit teenida. Hoolivuse kasvust ei räägi ka valitsuse kavatsus tõsta arstirohtude käibemaks praeguselt viielt protsendilt üheksale.
Paljudes riikides nagu Suurbritannia, Küpros, Iirimaa, Malta, Leedu, Rootsi, Prantsusmaa jt on retseptiravimite käibemaks tänaseni 0 protsenti. Küprosel ja Maltal pole käibemaksu ka käsimüügirohtudel.
Arvestades, et uuest aastast ootab ees märgatav hinnatõus toidule, kütusele ja toasoojale, kasvatab ravimite kallinemine vanainimese eluks vajalikud kulutused lubamatult kõrgeks. Kuid ravimite hinnatõus tõstab ka riigi kompensatsiooni retseptiravimitele. See tähendab aga, et raviks ette nähtud haigekassa raha väheneb keskeltläbi 200 miljoni krooni võrra, mis toob omakorda kaasa veelgi pikemaid ravijärjekorrad ja kehvema teenuse. Kuid ravimid kallinevad ka haiglatele. Ja selle võrra muutub omakorda haiglateenus kehvemaks. Eriti valusalt puudutab hinnatõus kroonilisi haigeid ja puuetega inimesi. Seda enam, et puuetega mittetöötavate inimeste sotsiaaltoetusi, mis ongi neile mõeldud arstirohtude ja abivahenditeks ostmiseks, pole tõstetud juba 9 aastat. Samas on hinnad aga mitmekordistunud. Kas ikka on puuetega inimesed Eestis erilise hoole all, nagu põhiseadus ütleb?
Eakate rahadega eelarve tasakaalu
Kui arvestada, et toimetulekutoetus on täna ikka veel 1000 krooni kuus, pere igal järgneval liikmel aga vaid 800 krooni, siis oleks õiglane lugeda toetuse saamiseks võrdselt kommunaalkuludega sundkulutuste hulka ka arstirohud. Sellele ettepanekule on aga valitsuse kõrvad kurdiks jäänud.
Samas tuleb piinlikkusega tunnistada, et tänagi oleme 3745-kroonise keskmise pensioniga ja 1913-kroonise rahvapensioniga Euroopa Liidu punase laterna osas ja võrreldes teiste riikidega kanname riigieelarvest sotsiaalkuludeks õige viletsa rahasumma. Eestis puhkenud ohjeldamatu hinnaralli nõuaks kindlasti ka meil erakorralist pensionitõusu, nii nagu see Euroliidu riikides rasketel aegadel on kombeks olnud.
Järgmisest aastast tõstab Andrus Ansipi valitsus ka matuseteenuste ja -kaupade käibemaksu praeguselt 5 protsendilt koguni 18-le. Siiani oli 18-protsendine käibemaks vaid lilledel ja pärgadel. Riik, kes maksab matusteks vaid 3000 krooni toetusraha, olles sellega Euroopa paari viimase hulgas, ei hooli inimestest.
Ilma vanemale põlvkonnale inimväärset elu tagamata ei ole võimalik ehitada üles õnnelikku ühiskonda ka järgmisele põlvele. See elutarkus on ammu hästi teada ja tuletab ennast ikka ja jälle meelde.
Seepärast tundub pisut enneaegsena ka ülekutse tõsta vanaduspensionile mineku iga praeguselt tasemelt 65 eluaastale, seda nii naiste kui meeste puhul. Kõhedaks võtab, kui arvestada, et täna elab eesti naine neli aastat vähem kui keskmiselt Euroopas ja mees isegi kaheksa aastat vähem — vastavalt 78 ja 67 aastat. Jutt on keskmistest numbritest, mis tähendab, et pensioniea tõstmise puhul paljud selle eani ei elagi. Lohutuseks siiski, et keskmise alla läheb ka noorelt lahkunud inimeste statistika, mis liiklusõnnetuste, alkoholisurmade, enesetappude ja töötraumade suure osatähtsusega kisub alla just meeste keskmise eluea. Seega need mehed, kes kuldse keskea õnnelikult üle elanud, võivad pikemalt ka pensionipõlve nautida.
MARIKA TUUS, Riigikogu liige, Keskerakond
