Jõgeva raamatukogus saab 10. veebruarini vaadata Anna Stepanova näitust „Lilled Annalt“. Moskvas elava akvarellisti 26 tundliku käega maalitud lillekompositsiooni jõudsid Jõgevale akvarelligalerii Kala vahendusel.
Anna Stepanova on akvarellmaaliga tegelnud viimased kuus-seitse aastat. Varem oli ta arvanud, et see pole tema tehnika ning et midagi asjalikku tal sel alal välja ei tule.
„Aga juhtus nii, et minust sai täiskasvanute kunstiõpetaja ning teisi akvarelli alal juhendades hakkasin kasvama ja arenema ka ise. Palju on kasu olnud plenääridest ehk vabaõhumaalimistest Klaipedas (Leedu) ja Narvas. Suurepäraste ja andekate inimeste seltskonnas, kes on valmis oma teadmisi ja oskusi jagama, on raske mitte õppida,“ kirjutas Anna Stepanova oma e-kirjas Gennadi Lapinile.
Kunsti juurde ei jõudnud Anna kõige otsemat teed pidi. Lapsena armastas ta küll joonistada ja proovis ema soovitusel kätt mitmes kunstistuudios, aga koostöö õpetajatega ei laabunud ning tüdruk viskas pintsli ja värvid nurka. Pärast keskkooli astus ta instituuti ja õppis insener-elektroonikuks. Aga siis hakkas teda huvitama moemaailm ja ta asus kolledžis rõivaste modelleerimist tudeerima. Õppekavas olid ka joonistustunnid. Tänu neile jõudis Anna äratundmisele, et just kunsti kaudu enese väljendamine on tema tõeline kirg.
Akvarell „sai kätte“
Algul vaimustus ta tekstiilikunstist, täpsemalt batikatehnikast ja siidimaalist. Ta oli neil aladel üsna edukas, astudes mitmel aastal koos teiste batikahuvilistega üles Moskva kunstnike keskmajas korraldatud ühisnäitustel, samuti Moskva kunstnike liidu näitustel liidu enda saalis Kuznetski Mostil. Tema siidimaalitööd jõudsid isegi Pariisi Prantsusmaa siidimaalijate ühenduse näitusele ja konkursile, kust tuli esimene preemia.
Siis aga „sai“ akvarell Anna „kätte“.
„Mulle tundub, et siidimaalil ja akvarellmaalil on ühiseid jooni. Praegu on juba keeruline öelda, kumba tehnikat ma rohkem armastan. Tõenäoliselt lubab just võimalus mõlemas tehnikas töötada mul uut otsida, kasvada ja edasi liikuda,“ kirjutas Anna Stepanova.
Täiskasvanud kunstihuvilisi juhendab ta ühe Moskva raamatukogu juures. „Huvi loomingulise tegevuse, sealhulgas akvarellmaali vastu on suur,“ tõdes Anna. „Üks minu õpilasi ütles, et kunstnik kingib vaatajale võimaluse näha maailma tema, kunstniku silmade kaudu, saada osa tema tunnetest ja muutuda hingelt rikkamaks. Ma loodan, et see on tõesti nii, samuti loodan, et minu tööd ei jäta vaatajaid ükskõikseks,“ kirjutas Anna.
Esimene isikunäitus
Ent kuidas jõudsid tema tööd Jõgevale? Siinse galerii Kala omanik ja juht Gennadi Lapin nägi üht Anna Stepanova tööd oma hea tuttava ja endise akvarelliõpilase, Narva akvarellisti Irina Jugolaineni ateljees. See kujutas Narva Pimeaias asuvat romantilist vana purskkaevu. Pilt võlus galeristi oma pehmete toonide ja läbipaistvusega. Lapin austab nii Hiina kui ka Skandinaavia akvarellitraditsioone ning Anna Stepanova töödes võib tema sõnul täheldada mõlema mõjutusi.
„Sain Irinalt Anna kontaktandmed, võtsin temaga ühendust ja tegin ettepaneku Jõgeval näitusega esineda,“ ütles Gennadi Lapin.
Moskvalanna võttis ettepaneku vastu ja ühiselt lepiti kokku teema – lilled. Need meeldivad vaatajale alati ning akvarellitehnika on lillede kujutamiseks ka väga sobiv. Et näitus esinduslikum saaks, maalis Anna olemasolevatele lillepiltidele veel uusi juurde.
26 akvarelli saatis Anna postiga Jõgevale. Gennadi lisas neile siin paspartuud ja raamid. Näituse avamisele ei saanud Moskva kunstnik praegustes oludes mõistagi tulla, küll aga kirjutas ta just avamispäeval Gennadile, et Jõgeva näitus on tema esimene isikunäitus üldse. Tõepoolest: tema akvarelle on näha saanud nii Moskva, Palanga, Narva kui ka Narva-Jõesuu publik, aga senini vaid grupinäitustel. Nüüd sai ta ka isikunäituste alal n-ö käe valgeks ning seda just Jõgeval. Jõgevalt rändavad Anna Stepanova akvarellid, mis toovad külma talve killukese suvesoojust ja lilleilu, Põltsamaale: sealgi eksponeeritakse neid raamatukogus. Kel ostusoov tekib, saab moskvalanna töid ka koju soetada.
RIINA MÄGI
