Kütusehindade kallinemine põhjustab järjest suuremaid väljaminekuid, mis omakorda sunnib otsima säästmisvõimalusi. Põltsamaa lähedal asuvas Adavere alevikus on Kesk tänav 3 kortermaja tsentraalselt küttesüsteemilt majasisesele küttele üle läinud. Ümberehitanud küttesüsteemiga on saavutatud märkimisväärne kütuse ja raha kokkuhoid.
iii
Korteriühistu Adavere Kesk 3 esimehe Taavi Õunapuu sõnul läksid nemad kortermajas oma küttesüsteemile üle seitse aastat tagasi, kui vald otsustas tsentraalse katlamaja Fortumile müüa.
Üleminek oma küttesüsteemile oli õige samm
“Tänaseks oleme seitse aastat oma maja puudega kütnud ja meie maja elanikud on aru saanud, et majasisene küttesüsteem on ennast õigustanud,” rääkis Taavi Õunapuu.
Alguses jäi majja alles ühetorusüsteem, mistõttu kortermaja kütmine oli tasakaalust väljas. Möödunud suvel otsustati majasisene küttesüsteem ümber ehitada kahetorusüsteemiks ja nüüd köetakse uue küttesüsteemi abil juba teist hooaega järjest.
Taavi Õunapuu sõnul läheb vesi ühetorusüsteemi puhul radiaatorist radiaatorisse olenevalt süsteemi ehitusest kas alt üles või ülevalt alla. Seetõttu saab mõni korter n-ö esimese sooja ja mõned korterid viimase. Torustikus ringlev vesi läheb järjest edasi, kus korter, mille radiaatoritesse katlamajast tulev vesi kõigepealt jõuab, on alati soe. Samas ringvoolusüsteemis viimaste korteriteni jõudnud vesi on juba tunduvalt jahedam. Kesk tänav 3 elanikel, kelle eluruume varem vananenud küttesüsteemi abil köeti, tuli maksta sooja eest ühtmoodi vastavalt köetava elamispinna ruutmeetritele. Kahetorusüsteemi puhul läheb soe vesi kõikidesse radiaatoritesse võrdselt. Samuti on uue küttesüsteemi puhul võimalik reguleerida vooluhulka nii, et katlamajale lähemal paiknevate korterite soojust saab vähendada ning kaugemal asuvate soojust suurendada. See tähendab, et peatrasside ja püstakute vooluhulka saab reguleerida vooluhulga ventiilidega ja sellest tulenevalt jagunevad maja vooluhulgad võrdselt.
Soojustamine annab energiasäästu
Küttesüsteemi uuendamiseks tuli välja vahetada kogu maja küttetorustik ja radiaatorid. Vanade radiaatorite asemel võeti kasutusele termostaadiga varustatud alumiiniumradiaatorid.
“Ühe talve kogemuste põhjal võin kinnitada, et kütte kokkuhoiu tõepoolest saavutasime,” toonitas korteriühistu esimees. “Kui enne kütsime igal nädalal ära kümme rummi puid, siis nüüd kulutame samasuure koguse puid ära kahe nädala jooksul.”
Taavi Õunapuu kinnitas, et nende maja elanikud on praeguse küttesüsteemi toimimisega rahul ning see omakorda tõestab, et küttesüsteemi renoveerimine on ennast õigustanud. Soojustamist vajavad veel hoone vundament ja otsaseinad, mis aitaks kulutusi küttele veelgi vähendada.
Korteriühistu juhi sõnul sai ta maja küttesüsteemi tasakaalu nö. omal käel, ent üldiselt soovitab ta siiski projekti tellida, kus küttesüsteemi vooluhulgad välja arvutatakse.
Hoone küttesüsteemi renoveerimine läks maksma umbes 400 000 krooni, milleks võeti pangalaen. Tegelikult on selle maja elanikud võtnud pangalaenu juba kolmel korral. Esimese laenusumma eest ehitati välja hoone oma katlamaja. “See laen on meil juba ammu unustatud,” toonitas Õunapuu. Teise laenusumma abil võeti ette hoone katuse põhjalik soojustamine. Nii paikneb katusekatte all 30 sentimeetri paksune soojustuskiht. Samuti vahetati selle summa eest välja hoone kõik aknad nii korteritel, trepikodadel kui ka keldril.
Viimase laenusumma abil renoveeriti majasisene küttesüsteem. Küttesüsteemi renoveerimisega sai hakkama Taavi Õunapuu juhitud firma Torutööde Grupp OÜ.
“Tegime selle töö ära võimalikult odavalt,” rääkis korteriühistu juht. Et inimestel renoveerimistööde hinna suhtes kahtlusi ei tekiks, võeti kolm hinnapakkumist Torutööde Grupp OÜ tehtud hinnapakkumisele lisaks. Õunapuu lausus, et vaatamata võetud laenule, majaelanike maksukoormus suurenenud ei ole, vaid on isegi veidi vähenenud. Eeloleval talvel on plaanis kohale kutsuda spetsialistid ja teha vajalik auditeerimine, kus selgitatakse välja, kuidas ja milliste materjalidega vundament soojustada. Läbi Kredexi on võimalik selleks tööks kuluvast summast 50 protsenti tagasi saada.
Mõtteviisi muutmine on keeruline
Taavi Õunapuu lausus, et ega inimesi pole kerge ühe mütsi alla saada. Eelnevalt tuli majaelanikke mitmel korral veenda, et nad küttesüsteemi ümberehitamise ja hoone soojustamise vajadust mõistaksid. “Eks siin oli skeptikuid ikka ka,” rääkis ta. “Nüüdseks on uue süsteemiga rahul ka need, kes alguses ümberehitamise vastu olid.“ Taavi Õunapuu sõnul elab kõikides kortermajades erinevas eas inimesi ja nii ka nende majas. Seetõttu leidub vanemaealiste elanike seas selliseidki inimesi, kes küll mõistavad erinevate säästmisvõimaluste leidmise ja selleks vajalike tööde tegemise vajadust, ent neile jäänud elupäevade jooksul nad välja antud rahasummat tagasi ei teeni ega selle pealt kokkuhoidu ei saavuta. Korteriühistu esimehe sõnul jääb ju eakate inimeste korter tulevikus nende lastele või lähedastele. Varasemast säästlikum küttesüsteem ja tõhusam soojustus annab korterile lisaboonuse, mis omakorda tõstab korteri väärtust. “Ega me siit ilmast lahkudes tõepoolest endaga midagi kaasa ei võta, ent me jätame järeltulijatele endast maha väärtuslikumad hooned ja korterid,” kinnitas Õunapuu. Korteriühistu juhi sõnul on paljugi kinni inimeste mõttelaadis, ent mõttelaadi muutumine toimub väga aeglaselt.
Puit on odavaim kütteliik
Taavi Õunapuu sõnul vajavad hooldamist ka graanul-, õli või muu kütusega köetavad katlad. Automaatselt köetavate katelde põletitega tuleb tihti ette päris suuri probleeme. Seetõttu pole küttesüsteemide puhul olemas häid ega ka halbu lahendusi, vaid iga kortermaja elanikud peavad endale leidma sobiva kütmise variandi. Adaveres Kesk tänav 3 asuva maja elanikud otsustasid siiski puidukütte kasuks.
Puidukütte puhul on oluline, et küttepuud oleksid ühtlase kvaliteediga. Seetõttu ostetakse neid ühelt kindlalt firmalt. Puud on katlamaja kõrval asuvas ruumis. Puude keldrisse paigutamine käib perede kaupa ja kui pere ise sellega toime ei tule, siis otsib ta inimese, kes selle töö ära teeb. Taavi Õunapuu sõnul tuleb igal perel küttepuid keldrisse paigutada ühel või kahel korral kütteperioodi jooksul ja seetõttu ei pea ta seda inimestele kuigi suureks koormaks.
“Vahel on mõõdukas füüsiline tegevus inimese tervisele igati kasulik,” lisas korteriühistu juht.
Iga ühistu leidku parim kütteliik
Taavi Õunapuu kinnitas, et Torutööde Grupp OÜ on küttesüsteeme ümber ehitanud üle kogu Eesti. Neid on kutsutud Tallinna, Tartusse, Jõgevale ja mujalegi. Kõnealusega sama suure korterelamu küttesüsteemi täielik renoveerimine läheb maksma umbes 400 000 -500 000 krooni. Nende kortermajade elanikel, kes soovivad üle minna majasisesele küttesüsteemaile, kuid kellel pole võimalik puidukütet kasutama hakata, soovitas Õunapuu mõelda õli- või graanulküttele. Iga ühistu peab leidma parima ja sobivaima lahenduse.
Õunapuu on osalenud Adaveres veel ühe kortermaja küttesüsteemi ümberehitamisel, kus igal korteril on olemas eraldi soojusmõõtur.
Tema sõnul ei pääse kortermajade elanikud lähiajal küttesüsteemide ümberehitamisest ja energiasäästu leidmise võimalustest üle ega ümber. Seetõttu soovitab ta kortermajades elavatel inimestel hakata energiasäästu ja kütuse kokkuhoidmise võimaluste otsimisega tegelema esimesel võimalusel. Mida kiiremini hoone küttesüsteem nüüdisajastada ja maja soojapidavamaks muuta, seda kiiremini saab hakata tehtud investeeringutelt tagasi teenima.
Omavalitsustelt ootab Õunapuu tihedamat koostööd kortermajade elanikega ja toob selles osas eeskujuks Eesti suuremaid linnasid, kus majade soojustamisel ja küttesüsteemide ümberehitamisel inimesi abistama on asutud.
Küttesüsteemi ümberehitamine
*Adaveres Kesk tänav 3 majas on 18 korterit
*Majas elab 36 inimest
*Hoone küttesüsteemi renoveerimine läks maksma umbes 400 000 krooni
*Ümberehituseks võeti pangalaen
*Enne küttesüsteemi renoveerimist kulus kütteperioodil umbes 200 rummi puid
*Pärast küttesüsteemi uuendamist aga 50-60 rummi vähem.
*Katelt kütab oma maja elanik, kes selle töö eest korteriühistult palka saab
*Kui kütjal on vabu päevi tarvis, siis leidub majas veel teisigi, kes selle tööga hakkama saavad
*Tänu katelt ümbritsevale akupaagile võib kütmises teha nelja-viietunnise pausi
*Katlast väljuva vee temperatuur on 55-60 kraadi
*Pakaselisema ilmaga võib temperatuuri tõsta 65 kraadini
*Inimestel on võimalik tubade temperatuuri reguleerida radiaatorite küljes olevate regulaatoritega
*Pole vaja karta ülekütmist ega sooja akna kaudu välja lasta
iii
TOOMAS REINPÕLD
