Moldova põllumehi oodatakse kogemusi saama

Jõgevamaa sõpruspiirkonda Ungheni rajooni Moldovas külastanud 17-liikmeline delegatsioon huvitus sealsest ettevõtlusest ja ennekõike põllumajandustootmisest. Koostöö raames oodatakse Moldova põllumehi Jõgevamaale kogemusi saama nii igapäevase töö korraldamise kui ka arendustegevuse alal.

Maakonna delegatsioon külastas Rumeenia piiri ääres asuva 110 000 elanikuga Ungheni rajooni põllumajandusfirmasid Agrosfera BM, Fortina Labis SRL ning teisi ettevõtteid. Kogu reisil oli saatjaks Ungheni rajooni administratsiooni põllumajandusjuht Viorel Scutaru. “Looduslikest tingimustest soodustavad Moldovas põllumajandustootmist tunduvalt soodsam kliima ja maa kõrgem viljakus. Kuna dotatsiooni Moldovas ei maksta ja pangalaenude intressid on üle 14 protsendi, siis võib põllumajandustootmist pidada lausa kangelasteoks. Eelmise aasta suvi andis tõsise tagasilöögi, kui suurem osa teraviljasaagist põua tagajärjel hävis. Peaaegu täielikult on hääbunud ka varasematel aastakümnetel üsna heal tasemel olnud piimatootmine. Hea oli aga tõdeda Moldova põllumeeste soovi silmaringi laiendada ja õppida põllumajandustootmist teistes riikides. Edumeelsete kogemuste jagamiseks oleme meelsasti nõus Ungheni põllumeeste Jõgevamaale stažeerima tulemisega, et nad saaksid ülevaate siinse põllumajandustootmise toimimisest ja uusi teadmisi efektiivsest majandamisest,” rääkis delegatsiooni juht Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. 

Põllumajandusreformi erinevused

“Põllumajandus on Moldovas sarnasel tasemel nagu oli Eestis paarkümmend aastat tagasi. Kohalike põllumeeste entusiasm ja õppimissoov väärivad aga kindlasti tunnustamist,” ütles OÜ Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots. “Oleme meelsasti nõus Moldova kolleegidele tutvustama oma ettevõtte looma- ja taimekasvatust,” märkis ta.

Palamuse vallas tegutseva osaühingu Evemar juhataja Mati Everti sõnul viidi põllumajandusreform Eestis ja Moldovas läbi erineval viisil, millest on tingitud ka erinev arengutase. “Näiteks majand, mida külastasime, jagati 1400 osaniku vahel, kellest igaüks sai ühe või kaks hektarit maad. Üldjoontes on väiksel territooriumil majandustegevuse arendamisega siiski toime tuldud ja püsima jäädud,” lausus ta.

Evert märkis, et Moldova majandusele ja eriti põllumajandusele on ka iseloomulik ostuhuviga turg Venemaal. Samas ka Euroopa Liidu turg seal makstavate eurodega. “Moldova ettevõtjad müüksid meelsasti ka Eestisse viinamarju, tomateid ja muid põllu-ja aiasaadusi. Paratamatult peame aga ka kaaluma selliste kaubandussuhete tasuvust,” tõdes Evert. 

Pagaritooted sobiksid eestlaste toidulauale

Rajooni administratsiooni juht Jurie Toma korraldas Jõgevamaa delegatsioonile piduliku vastuvõtu, kus külaliste ja võõrustajatega kokku osales üle seitsmekümne inimese. “Tutvustasime vastastikku maakondi, kultuuri, ettevõtlust ja vaatamisväärsusi. Pärast jätkus arutelu töörühmades. Ungheni esindus kinkis jõgevamaalastele kohalikus vaibatehases toodetud 60 x 90 sentimeetri suuruse vaiba, millel on Rumeenia 15. sajandi vähejuhi Stefan cel Mare ehk Stefan Suure portree,” rääkis Viktor Svjatõšev. Mitmesuguseid meeneid olid kinkimiseks kaasa võtnud ka jõgevamaalased. Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik ja Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk kinkis põllumajandusfirma juhile Nicanor Ghangele Rukki Seltsi sümboolikaga lipsu.

“Suuremates Moldova kauplustes on lisaks saiatoodetele müügil ka rukkileib, mis maitselt meenutab Saaremaal valmistatud Borodino leiba,” ütles Kukk.

Viktor Svjatõšev lisas, et Moldova pagaritooted on igati sobivad ka eestlaste toidulauale. “Veendusin selles hiljutisel Maamessil, mida külastasid ka Moldova ettevõtted. Nende seas oli pagaritooteid valmistava firma Franzeluta juht Victor Cojocaru, kellele kuuluva ettevõtte käes on ligi 30 protsenti Moldova turust. Firma ekspordib toodangut ka Eestisse.” 

Võimalused koostööks raha saada

Viktor Svjatõšev meenutas, et Jõgevamaa ja Ungheni rajooni koostöö sai alguse Eestis resideeriva Moldova suursaadiku Victor Guzuni ettepanekust. “Idee oli vastuvõetav nii maavalitsusele kui ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule. Kui taasiseseisvumise järgsetel aastatel aitasid meid sõbralikud demokraatlikud riigid ja nende abivalmis inimesed, siis on ka meie moraalne kohus olla nõuandjaks ja abi pakkujaks tänapäevasele tasemele pürgivatele riikidele, kus pealehakkaja ja külalislahke rahvas.”

Esimene visiit Unghenisse toimus möödunud aastal ning sellel osalenud Jõgeva Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver oli ka seekordse külaskäigu korraldamise ettepaneku tegijaks.

Jõgevamaa delegatsiooni kuulusid veel Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatatuse esimees Toivo Tõnson ja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Tiit Urva.

“Oleme Ungheni piirkonnaga sõlminud ka koostöölepingu, mille elluviimiseks on võimalus projektipõhist raha taotleda. Moldova on riikide nimekirjas, kellega koostööks on võimalik Eesti välisministeeriumi vahendusel taotleda tegevustoetust kahepoolse arengukoostöö ja humanitaarabi projektist. Arvan, et kuigi vahemaad on suured, on hea tahtmise korral võimalik lisaks majandusalasele koostööle leida võimalusi sõpruspiirkondade vaheliste suhete arendamiseks nii noorsoo-, hariduse-, kultuuri- kui ka sotsiaalvaldkonnas,” lausus maavanem.

“Ka seekordsel visiidil jätkus meil aega tutvuda kummagi maa rahvalaulude ja rahvakommetega ning nii mõndagi rahvalikku laulu püüdsime ka ühiselt laulda,” märkis Vahur Kukk.

i

JAAN LUKAS