Kõnelevi ja mobiilne andmeside annavad meile täna võimalusi, mida ei osatud kümne aasta eest ka kõige tagasihoidlikumas variandis ette kujutada. Meil on võimalus sõltumata asukohast olla püsivalt telefonitsi või internetis kättesaadav. Mobiilsideteenused on saanud meie igapäeva loomulikuks osaks.
Eestis ostetakse mobiiltelefone jätkuvalt järjest enam, juba see kinnitab mobiilside olemasolu tähtsust. Alles möödunud kuul tehti mobiiltelefonide ostmisel uus rekord, tõusnud on ka netipulkade ja tahvelarvutite ostude arv.
Millised on aga mobiilsidega seonduvad hirmud ja on need ka põhjendatud? Operaatori huvi levi parandamise vastu seisneb ainult selles, et soovitakse kliendi võimalusi parandada. Eraettevõtjaina ei kohusta meid keegi leviala laiendamisse investeerima, kuid tahame, et iga meie klient saaks meie võrgus helistades või mobiilset internetti tarbides võimalikult positiivse kogemuse.
Hirm, nagu kujutaks mast või tugijaam ohtu inimese tervisele, ei ole põhjendatud. Mobiilivõrku pole vaja karta, sest võrk ja mast on samasugused raadioside seadmed nagu mobiiltelefon. Veelgi enam – tugijaam on kordades kaugemal ja seetõttu inimesele ohutum kui mobiiltelefon.
Mobiiltelefonist märksa võimsama raadiokiirguse allikaks võib olla televiisor või mikrolaineahi. Kui mobiilsideoperaatorite kliendid on pöördunud terviseameti poole palvega hinnata kortermajade katustele paigaldatud tugijaamade antennide kiirgustaset, siis füüsikalabori tehtud kontrollmõõtmised on näidanud tugevamate kiirgusallikatena koduelektroonikat. Kui tuua võrdlus televisiooniga, siis seal ulatuvad telesaatjate võimsused tuhandetesse kilovattidesse, samal ajal kui mobiilside saatja võimsus võib olla kuni sada korda väiksem. Et tugijaamad on vähese võimsusega ja inimestele ohutud, seepärast tulebki mobiilivõrke kvaliteetsete teenuste pakkumiseks pidevalt tihendada.
Seega, kui mõni klient on avaldanud arvamust, et toas ei kuiva kummikud ära, sest korterelamu katusel on mobiilsideantenn, siis sellist seost pole õnneks olemas. Samuti ei ole alust arvata, nagu põhjustaks mobiilsideantenn tervisehäireid.
Terviseamet on läbi viinud vastava uuringu, mis kinnitab, et mobiilsideantennid pole meie organismile kahjulikud. Kliendile tekitab suurt frustratsiooni hoopis mobiilside puudumine. Korraliku kõnelevi ja mobiilse interneti olemasolu on saanud igapäevaelu loomulikuks osaks. Tähelepanu ja pahameele osaliseks saab mobiilne andmeside ja kõnelevi siis, kui tekivad tõrked. Kliendid on pahased, kui operaatori võrk on kas või kümme minutit maas. Need kümme minutit tekitavad tunde, et tavapärane elurütm on sassi aetud.
Enne kui operaator tohib tugijaama käiku lasta, kooskõlastab ta kasutusloa saamise terviseametiga, kes viib läbi raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu ja väljastab tingimuste kooskõlastuse iga antenni kohta eraldi. Kasutusloa andmisega kinnitab terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel on tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna ohutus.
Selleks, et pakkuda inimestele tänasest veelgi kvaliteetsemaid mobiilsideteenuseid, lisame võrku veel maste ja tugijaamu. Kui tahame kasutada väga hea kvaliteediga mobiilsideteenuseid, peame olema selle arengu poolt, mida lisatavad seadmed meile pakuvad.
i
ANDRUS KAARELSON, Elisa võrgujuht
