Juba vanast ajast on tava kõigepealt joonistada jube vaenlase kuju ja siis arvustada, missugune ta ikka on. Nii- ja naasugune, aga kindlasti hirmus. Ei vaja selgitusi, mis ajast me seda kõige paremini mäletame. Nüüd tuleb sellise toreda vaenlase materdamisega lagedale pr. Terje Trei.
Jah, kindlasti hääletasid rahvaliitlased enamuses regionaalministri pakutu vastu, sest selleks anti võimalus, aga seda ei teinud kõik. Mulle on nii mõnigi öelnud, et ei hääletanud kolleeg Viktori vastu. Ka hääletustulemus on ikka väga demokraatlik — 10:13. Mitte 99, 9 protsenti!
Milles probleem? Et kui kaks erakonda jagavad riigiinstitutsioone omavahel tagatoas (loodan, et tehti vähemalt parteisisene valimine?), sest kolmas osapool oli juba välja visatud, siis on tegemist demokraatiailminguga? Ministril oli võimalus teha oma töö, esitada ja kinnitada, aga taheti veel lojaalsushääletamist! Selge, et selline asi ei pruugi demokraatlikus riigis eriti tulemuslikuks osutuda. Saadi, mida taheti. Või oli plaan kõigil suud lukku lüüa?
Omaaegne Rahvaliidu minister määras nii mõnegi teise erakonna liikme maavanemaks ja ei saanud vastu näppe.
Praegused kohalike omavalitsuste juhid on läbi aegade pidanud toime tulema väga erinevate ja raskete oludega. Ühised põhimõtted on olnud igapäevaprobleemide lahendamisel toeks. Et ainsa erakonnana on Rahvaliit omavalitsuste eest muret tundnud ja reaalset regionaalpoliitikat ajanud, ei ole meie süü. Tallinna erakonnad (kõik teised parteid) ei ole pidanud vajalikuks ju lillegi liigutada, pigem võtavad raskel ajal nagu praegu viimase. Reformierakonna ja IRL-i koalitsioon nimetas veel hiljaaegu Eestimaa Rahvaliitu omavalitsuse ja regionaalpoliitika headeks asjatundjateks, kui meie erakonda läbirääkimistele kutsus. Oleme rohkearvuline ja vägagi pragmaatiline erakond, kes on valitsemisaastatel aidanud maal nii mõndagi teist erakonda, sest inimesed on meil ühed eestimaalased. Erakonnas on oma mõtlemine-ütlemine aukohal ja riigimehelik käitumine väga oluline. Seda just tondimaalijate kiuste, sest riigimehelikust mõtlemisest on Eestimaal nappus.
Ei nukku me midagi. Sellised vagad soovid on ju Reformierakonnal ka Keskerakonnale Tallinnas ja IRL koalitsioonipartnerile valitsuses. See on puhas poliitiline demagoogia ja vee sogamine. Rahvaliit läheb maakonnas valdavas enamuses oma nimekirja all valimistele ja esineb oma tuntud headuses. Rahvaliit ei pea esinema hiigelsuurte plakatitega, ta teab ja tunneb oma omavalitsuse inimesi. Meie hoolime ja pakume turvalisust, valik on valijal.
Mis aga puutub apoliitilisuse definitsiooni, siis see jäägu ehk teoreetikute arutada. Maailmavaade ei ole inimesele paha abimees ja kui ta hüsteeriliselt oma maailmavaadet eitab, tuleb mõte, et ta pole veel päris veendunud, mida ta sellest maailmast arvab.
Ei lõpe elu Jõgevamaal pärast 18. oktoobrit. Meie elu on siin ja sõltub ainult meist, kui targad me oleme omi asju ajama. Sestap ei ole vaja jõudu kulutada vaenu lahtiarutamisele, vaid hoidkem see kokkupakkimiseks.
iii
Heldur Lääne, Eestimaa Rahvaliidu Jõgeva maakonnaühenduse esimees
