Et Luua Metsanduskool võitis Eesti kutseõppeasutuste hulgas kvaliteediauhinna, tuli vähemasti laiemale avalikkusele üllatusena. Need, kes kooli tunnevad, teavad, et see auhind läks õigesse kohta. Sest juba ammu ei ole enam tegemist kohaga, kuhu Villu Reiljani eestvedamisel natuke riigi raha suunati põhimõttel, et olgu nad seal vait ja vagusi.
Kvaliteedist rääkides tuleb vähemasti nõukaaegsetele inimestele meelde tolleaegne kvaliteedimärk, mis pigem vastupidist tähendas. ISO 9000 standard on juba kõrgem pilotaazh ehk nende rahvusvaheliste ettevõtete pärusmaa, kellele see kõik millegipärast oluline on. Mis selle tähe- ja numbrikombinatsiooni taga tegelikult on, jääb Eesti inimesele täiesti arusaamatuks. Ja olgem ausad, ega neid protseduure pole ka püütud arusaadavasse keelde ümber panna.
Tänavu kandideeris kvaliteediauhinnale kuus kutseõppeasutust 30-st. Sõelale jäi viis, sest üks loobus. See tekitab valearusaama, et vaid viis kooli konkureeris, no mis kunst siis võita! Asi ei ole nii lihtne. See on nagu olümpiamängudel, kus võib võistelda ainult kaks sportlast. Kui üks hüppab kaugust seitse meetrit ja teine 6,80, siis võidab seitse meetrit hüpanu. Aga kes olümpiamängudele saavad? Nad peavad sinna ju ka kvalifitseeruma. Võistlema läks ikka viis sel hetkel kvalifikatsioonile vastavat kooli.
18. november 2010
