Moodne 136-kilomeetrine kagupiir pidi esialgsete plaanide järgi valmima tänavu või hiljemalt 2019. aastal. Tänaseks on sellest valmis vaid 3,5 kilomeetri ulatuses katselõike.
Kui 5. septembril 2014 rööviti riigipiiril kapo töötaja Eston Kohver ja viidi Venemaale, hakkas tollasel valitsusel äkki väga kiire. Kaheksateist päeva hiljem külastasid peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja PPA juht Elmar Vaher kagupiiri ja kohe tehti ka otsus, et tuleb välja ehitada kaasaegne piir. Möödus veidi üle poole aasta ja 28. mail 2015 teatas siseminister Pevkur, et piir valmib Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks ning kogu investeeringuks prognoositi 80 miljonit eurot.
Aga oh imet, ehitusprojekt valmis alles 2017. aasta detsembriks ja selgus, et piiri ehituse investeeringumaksumus on tõusnud 2,5 korda ja nüüd maksab see juba 197 miljonit eurot. Meie erakond pani piduri PPA peadirektori Elmar Vaheri järgmiseks viieks aastaks samale ametikohale taaskinnitamisele, et saada selgust kallinemise osas.
Neli korda kallimaks
Siseminister Anvelt algatas siseauditi ja tõdes mõne aja pärast, et 2015. aastal politseile antud ülesanne, teha pooleteist kuuga ehitustööde kalkulatsioon, oli liiga lühike aeg ning sellepärast ka selline suur eksimus ehituse hinnas. Küsisime küll ka siis, et kes ikkagi võtab vastutuse ligi 120-miljoni euro suuruse summa suurenemise eest. Vastusest kumas läbi, et ju see oli eelmine siseminister Pevkur. Mis siis ikka, mis me enam opositsioonipoliitikut tümitame. Olgu, nõustume ja Elmar Vaher sai kinnitatud PPA peadirektoriks järgmiseks viieks aastaks. Aga nüüd tuli uus pommuudis: Eesti idapiiri ehitus ja hooldus lähevad kokku maksma 320 miljonit eurot!
Mis ikka toimub meie riigis? Kuidas on võimalik, et mingi ehitus kallineb neli korda? Kui tehti projekteerimise riigihange, kas siis ei arvestatud hanke tingimustes olukorraga, et ehitamiseks on raha 80 miljonit eurot? Kas kalkulatsioone tehes on küsitud, kas on ka teisi alternatiive kui nüüd ilmnenud 320 miljonit maksev ehitus?
Kas lihtsalt valetati?
Tahaks väga teada, kas tõesti mõni kuu tagasi teadlikult valetati avalikkusele ehituse maksumuseks 192 miljonit. Ning sooviks vastuseid küsimustele – kes on kasusaajad ja kes vastutavad? Viimaste aegade uudistele mõeldes, kus mitmesaja miljoniga pannakse puusse, riigiasutuste nimemuutus nõuab ligi miljonilist investeeringut, samas kui lihtsaid inimesi ei luba reeglid või ressursipuudus aidata, siis lihtsalt tekib küsimusi. Me räägime siin täna 240 miljonist eurost! Uurimisorganitel oleks ehk siin, mida uurida. Vähemalt riigikontrolör Janar Holm on sellele kummalisele kallinemisele tähelepanu juhtinud. Kuulakem siis vähemalt teda.
AIVAR KOKK, Riigikogu maaelukomisjoni esimees
