Järgmise aasta sügiseks peaks Jõgeval valmima esmatasandi perearstikeskus, kus saab lisaks perearsti ja -õe teenusele ka ämmaemanda ja füsioteraapiateenust. Kui esialgu oleks rajatav ehitis kerkima pidanud Jõgeva haigla põhjapoolsesse tiiba eraldi sissepääsuga, siis nüüd vaagib uus vallavalitsus keskuse toomist kesklinna. See idee tekitas elava arutelu, tuues kaasa eriarvamusi. Jõgeva abivallavanem Aive Tamm ja haigla juhataja Peep Põdder avavad oma seisukohti.
KERTTU-KADI VANAMB
Ka Jõgeva valla kodanikud ja perearstid väärivad ajakohast perearstikeskust
Teisipäeval, 4. augustil ilmunud Vooremaas viitab Piiri Eriarstiabi OÜ ja Piiri Hambaravi OÜ juhatuse liige Meelis Pauklin oma avalikus kirjas Jõgeva vallavalitsuse asjatundmatusele ajakohase perearstitöö olemuse tundmisel. Muidugi on kogenud doktori mure mõistetav, aga nagu alati on ka sel mündil olemas teine pool.
Praegu, kui oleme tervisekeskuse rajamise ootel, on kaalukausil kaks varianti: ühelt poolt renoveeritud esmatasandi tervisekeskus, mis asub olemasoleva haiglakompleksi vahetus läheduses, teiselt poolt linna keskuses asuv uus ajakohane meditsiiniasutus. Esimesel juhul on patsientidel võimalus vabade aegade olemasolul ja vajadusel kasutada mugavalt Jõgeva haiglas pakutavaid eriarstiabi teenuseid, teisel juhul saavad nii patsiendid kui ka personal kasutada mugavalt ühistransporti ja teisi linnas pakutavaid teenuseid.
Eriarstiabi tundub ju iseenesest mõistlik lisandväärtus, aga teatavasti on ka Jõgeva eriarstidel vastuvõtujärjekorrad ja kas vajaliku arsti aeg ikka kattub alati konkreetse patsiendi perearsti vastuvõtuajaga?
Seoses tervisekeskuse rajamise plaaniga kesklinna on inimestel tekkinud mitmeid muresid ja hirme. Osalt on need tekkinud teadmatusest, osalt pahatahtlikust infomürast. Tõstatunud on küsimused, kuidas saab inimene vajadusel kiiresti haiglasse, kus leida kesklinnas piisavat ruumi parkimiseks, kuidas teha kiiresti protseduure ja anda vajalikke analüüse. Või et miks peaks haige tahtma kauplusi külastada.
Tänapäevane peremeditsiin enamasti ei eelda akuutsete haigete arstil käimist. Ja kui tulebki analüüse teha, siis enamus vereproovidest saab võtta pereõde ja analüüside tulemused saab mõne tunni möödudes teada vajadusel ka telefoni teel. Ja kui ikka on vaja kiiresti haiglasse pöörduda, siis aitab transpordiga ka valla sotsiaalosakond – siiani pole hätta jäänud ei Torma, ei Kuremaa ega ka Vaimastvere perearstide patsiendid. Ka parkimine lahendatakse nii, et tervisekeskuse patsiendid saavad mugavalt arstil käidud.
Hoolimata sellest, et Jõgeva haigla läheduses tegutseb erinevaid meditsiiniteenuse pakkujaid, siis paiknevad ka hambaravikabinetid linnas erinevates kohtades laiali. Ja inimesed on hoolimata sellest nad üles leidnud. Muidugi peab ettevõtja teenuse pakkumiseks pinda otsides kaaluma erinevaid aspekte: asukoht, üüri hind, ruumi seisukord jne.
Usun, et ka uues tervisekeskuses sujub koostöö nii Jõgeva Haigla, Piiri Eriarstiabi OÜ ja Piiri Hambaravi OÜga, sest nii on parem meie inimestele.
Projekt „Jõgeva esmatasandi tervisekeskus“ esitati 19. juulil 2018 ja see sai positiivse rahastamisotsuse 12. detsembril 2018. Mustvee ja Põltsamaa tervisekeskused esitasid taotluse 2016. aastal ja 2019. aasta lõpus said perearstid juba võimaluse uutes tingimustes tööd alustada. Jõgeva esmatasandi tervisekeskuse projekti elluviimisele plaanitud ajast on paraku aga millegipärast pool juba möödas. Millistel põhjustel on tervisekeskuse rajamisega venitatud, seda teab kindlasti paremini öelda Jõgeva valla eelmine võimukoalitsioon.
Praegune võimukoalitsioon on aga seda meelt, et ka meie perearstid väärivad endale tänapäevaseid töötingimusi ning patsiendid uusi vastuvõturuume. Ning meie teeme kõik endast oleneva, et juba järgmisel sügisel avab uus perearstikeskus uksed ka Jõgeval.
Kumb mündi pool erinevates käsitlustes kukub alla, kumb jääb peale, sõltub paraku ka sellest, milline variant alles jäänud ajaga on võimalik ellu viia.
AIVE TAMM, Jõgeva abivallavanem
Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder: lähtuma peab patsiendist
Eelmisel nädalal tõi abivallavanem Aive Tamm välja, et perearstikeskus kesklinnas võimaldab mugavamalt poodi ja bussijaama jõuda.
Vaadates, mis praegu ümberringi toimub, on haige inimese poodi suunamine absurdne. Meditsiinis on kuldne reegel: mida rohkem on erinevad tervishoiuastmed koos ja omavahel seotud, seda parem on efekt rahvatervisele. Ja küsimus on siin selles, kas me seame esimeseks patsiendi huvi, kui kiiresti ta kõik tervishoiuteenused kätte saab, või need huvid, mis ei ole seotud haige teenindamisega. Mul ei ole midagi uue maja ehitamise vastu, aga siis tuleks see teha haigla kõrvale.
Kuidas siis haiged jõuavad teie juurde?
Haiged praktiliselt bussi- ja rongijaama kaudu ei liigu. Kui haige tuleb ühistranspordiga, siis näeme, et selleks on bussid, mis hommikul lapsi kooli toovad ja õhtul tagasi viivad. Need peatuvad vana koolimaja ees ja neid busse, mis siit läbi ei tule, on suhteliselt vähe. Vanemaid inimesi tuuakse ja hiljem võetakse nad ka peale.
Meie maja puhul on tähtis, et kui perearst annab saatekirja näiteks vereanalüüsile, siis haige saab majast väljumata selle analüüsi kohe ära anda. Näiteks vereanalüüsi puhul on mitu faasi: üks on prekliiniline faas, kus patsient peab analüüsi andma hommikul söömata ja joomata kuni hetkeni, mil veri võetakse ja aparaati pannakse.
Siis on kliiniline faas, kus veri analüüsitakse ja informatiivne faas. Selleks, et analüüs oleks objektiivne ja täpne, on vaja ka prekliinilist faasi. Näiteks kui kesklinna tervisekeskusest tulla jalgsi haiglasse vereanalüüsi andma, siis füüsilisel pingutusel saadav koormus muudab näiteks veresuhkrut.
Teine asi, mida palju kasutatakse, on röntgenpildid. Kui palavikuga inimene tuleb arsti juurde ja on kopsupõletiku kahtlus, siis ei tasu lasta haigel mööda Aia tänavat siiapoole tulema hakata.
Valla väiksemate kohtade perearstid suunavad oma patsiendid niikuinii Jõgevale analüüse andma.
Jõgeva inimestel oli siiani privileeg saada kompaktsemat ja omavahel tihedamalt seotud arstiabi. Isegi kui perearstil tekkis haigega probleem, võttis arst ta käekõrvale ja tõi eriarsti ukse taha ja palus kolleegilt nõu. Nüüd võetakse see privileeg ära.
Tegelikult oleks võib-olla õigem, kui väiksema koha perearst püüaks teha mingi hulga vastuvõtte ka siin, vähemalt nende patsientide jaoks, kellest on arvata, et ta sõidab korra siia. Siit saaks kogu vajaliku kätte, vältimaks mitu korda perearsti juurde sõitmist.
On räägitud, et teistes maakondades ei ole perearstikeskuse juures haiglat. See on aga nende paikade miinus. Kui linnas on maakonnahaigla olemas, on võime koostoime saada ning sellest oleks rumal loobuda.
Jõgeva haiglat hakkas kunagi linn toetama ning toona lepiti kokku, et igal aastal eraldatakse haigla arenduseks 30 000. Sellest aga haigla loobus, et summa läheks omaosaluseks, mis tuleb perearstikeskuse jaoks leida (perearstikeskuse omaosaluse summa on 285 000 eurot – toim).
Ma arvan, et me petame patsiente, kui tekitame olukorra, kus nad oleks võinud saada palju kvaliteetsemat ja efektiivsemat terviseteenust. Eks kui poliitikud jamaga hakkama saavad, peavad arstid kambakesi kokku istuma ja arutama, kuidas sellest vähimate kahjudega välja tulla.
Mis teenustest me perearstikeskuses rääkida saame?
Fookus peab olema patsiendil. Võib rääkida, et tervisekeskusesse ostetakse uued aparaadid. Ent poliitikud, kes seda väidavad, ei tea, palju need maksavad. Kui tahta investeerida, siis võiks osta midagi sellist, mida siiani pole olnud, et tervishoiutaset veelgi tõsta.
Ja aparaadi võib ju osta, aga sellega peab keegi töötama. Ükski tervishoiusüsteemis olev masin iseseisvalt ilma arstita midagi ei tee. Ja me teame, et neid arste on väga vähe, nad vananevad, neil on tohutult palju tööd ning neid pole võtta. Praeguses polikliinikus on terve rida teisi tervishoiuteenuse osutajaid: psühhiaatrid, nahaarst, silmaarst, uroloog ning hambaarstid. Võib öelda, et nad on eraettevõtjad, sest ei kuulu meie haigla alla ega perearstikeskusesse. Aga nad osutavad teenust ju meie valla inimestele, tehes seda haigekassa hinnakirja alusel.
Haigla vajab uut maja?
Haigla enda maja on ehituslikust seisukorrast võttes heas seisukorras. Küll aga vajaks haigla remonti, seda on ka tasapisi tehtud, aga väga keeruline on töötavas majas remonti teha. Labor on täiesti uuendatud ja me tegutseme tasakesi.
Kas tervisekeskuse rajamine haigla külge oleks parandanud haigla seisukorda?
Mul pole midagi selle vastu, et ehitada uus maja. Aga meie mõistes on see linna teises otsas. Ma ei taha öelda, et maja peab olema haigla küljes nagu kivi kivi kõrval, aga haigla ümber on väga palju ruumi, kus inimesed ei pea kõndima pikki vahemaid. Siin on ruumi nii palju, et korraldada saab ka parkimist, mis on haigla jaoks väga oluline. Kui vald soovib eraldiseisvat asja, siis tehke, aga tehke nii, et distantsilt oleks haigla juures, et patsiendid ei peaks rabelema.
