Talguid on tööde ühiseks ärategemiseks peetud ajast aega. Enamus talutöödega seotud talgutest olid väga tavalised veel ka sajandi alguses ning Eesti Vabariigi aegu 1920.-30. aastatel. Põhjusi, miks mingeid töid aeg-ajalt otsustati oma perega või üksi rassimise asemel suurema hulga abilistega teha, oli erinevaid.
Esimene ja kõige ilmselgem: suuri töid on hulgakesi teha lihtsam ja kiirem. Kui kutsutud oma tööriistade või hobustega tulid, sai töölõike hõlpsasti omavahel jagada. Mõnda töövahendit võiski küla peale üks olla, kuna seda läks harva vaja. Näiteks käis Muhus agana tampimise talguil pikk küna koos talgutega talust tallu.
Talgute juurde kuulusid reeglina ka argipäevast paremad toidud ja joogid, laulmine, pillimäng või jalakeerutus, sageli ka omad tembud ja rahvamängud. See aitas tuju üleval hoida ja töö läks libedamalt. Viljatalguilt on näiteks teada, et torupillimes innustas põllul takka just seda, kel sirbikaared parajasti aeglasemalt langesid.
Talgud olid aga olulised mitmes mõttes. See oli tähtis koht, kus külarahvas kokku sai ja juttu võis puhuda. Paljudel talgutel olid põhilised osalejad noored, kes seeläbi omavahel tuttavaks said. Tehti omavahel krutskeid ja tantsiti simmanil. Koos töö rügamine ja hiljem lõõgastumine liidab inimesi ja nii on ka tulevikus kergem ühisele teo- või jutuotsale saada.
Talgu põhiolemus on samaks jäänud
Ehkki tänapäeval on talgute sisu mõnevõrra muutunud, on põhiolemus üllatavalt samaks jäänud. Talgute korraldamine pole kunagi käinud vaid kaup kauba vastu. Kui tänapäevaste looduskaitsetalgute idee oleks meie pragmaatilistele esivanematele vast veider tundnud, siis ka varasematel aegadel oli väga oluline väetimate eest hoolitsemine, heategevuslik töö, millest saadav rõõm õige asja ajamise üle on oluline ju tänapäevalgi. Sagedasti käidi talgutel abiks just neil peredel, kel oli endal vähem jaksu töödega ühele poole saada. Levinud oli ka tuleõnnetuse ohvriks langenud perede aitamine.
Nõukogude ajal kasvas talgutele, nagu ka muule ühistegevusele veidi võõras mekk juurde. Propagandistlikel eesmärkidel suruti näiliselt vabatahtlikku tegevust tegelikult sunniviisiliselt peale ja mälestus sellest võib mõnel inimesel veel segav olla. Õnneks on pärast iseseisvuse taastamist talgukultuur jälle üha enam ausse tõusnud. Esirinnas on siin mõistagi olnud just külad. Külades on kogukonnatunne suurem, inimesed tunnevad üksteist, suhtlevad tihedamalt ning näevad paremini kohti, kuhu oleks vaja käed külge panna. Kui suuremas linnas tuleb ehk sagedamini ette, et räämas alast minnakse rääkima linnavalitsusse, siis külas on järjest tavalisem, et asi tehakse ühiselt korda. Ent ka linnades on ühistunne ja kogukondlik tegutsemine aina enam pead tõstmas.
Looduse fondil kümneaastane kogemus
Kaasatud on külaseltsid, ühingud
Käesoleva aasta 1. mail toimuv talgupäev kutsub kõiki eestimaalasi üles talguvõludest osa saama. See on hea võimalus algust teha neil, kel varasemat talgutel osalemise või korraldamise kogemust pole. Varem talguid korraldanutel oleme palunud kirja panna ka mõned näpunäited talgute korraldamise käsiraamatusse “Talgujuhi abiline“, mis on talgujuhile toeks nii 1. mail kui ka edaspidi talguid korraldades. Leiad selle meie veebilehelt www.teemeara.ee, kõikidele registreeritud talgujuhtidele saadab toimkond soovi korral käsiraamatu ka koju kätte.
Väga hea meel on näha, et talgupäevaga on kaasa tulnud väga paljud külaseltsid, ühingud ja aktiivsed inimesed, kel talgute korraldamine juba tavapäraseks on saanud. Talgupäev võimaldab ka juba kogenud talgukorraldajatel ette võtta tavapärasest suuremaid töid, kaasata kohalikke ettevõtteid ning miks mitte tutvustada talgute käigus kodukanti ka kaugemalt tulijatele.
Traditsiooni jätkatakse
Esimesed kolmsada registreeritud talguüritust on loonud tõeliselt kireva pildi tegemist ootavatest töödest üle Eesti. Igaühel on võimalik tutvuda oma kodukandi talgutega veebilehel www.teemeara.ee Hea uudis on see, et talgute registreerimissüsteem ei ole tehtud vaid talgupäevale mõeldes, vaid jääb internetti välja kõigile vabaks kasutamiseks ka pärast 1. maid. Nii on võimalik ka edaspidi käia erinevates Eesti paikades, kohtuda heade inimestega ja anda oma väike panus sealsetesse ettevõtmistesse.
Talgupäeva ühe korraldajana soovib ELF anda oma panuse vabatahtlikkuse ja talgutraditsiooni edendamisse Eestis. Usume, et keegi, kes talgutele tuleb või talgud korraldada võtab, ei pea pettuma, ning kõik veenduvad, kui palju on võimalik ühiselt korda saata. Ühtlasi kogetakse, et talgud ei piirdu kaugeltki vaid töörassimisega, vaid annavad võimaluse tunda rõõmu koos tegemisest ja heast seltskonnast.
iii
TARMO TÜÜR, Teeme Ära talgupäeva talgujuhtide toimkonna eestvedaja
