Ilmselt on nii mõnigi kuulnud Pajusi valla abikeskusest või Jõgeva perekeskusest. Esimeses aidatakse tagasi ree peale neid, kes ise ühiskonna hammasrataste vahele jäänud, teine loob lastega peredele sõbralikku elukeskkonda. Mõlema näol on tegu sotsiaalsete ettevõtetega. See on Eestiski üha populaarsemaks muutuv tegutsemisvorm, mille kohta võib õelda hästi lihtsustatult, et see on maailma parandamine toodete-teenuste müügi abil.
Mingi imeloom sotsiaalne ettevõte siiski pole ja üle Eesti tekib neid üha rohkem, ehkki päris paljud ei oska end ise veel nii määratledagi. Eks ole ju tegu seni juriidiliselt täpsemalt sätestamata tegevusvormiga ja sageli tekitab imestust ka kahe mainitud poole – rahalise ning ühiskondliku kasu – näiline vastandlikkus. Tegelikult saavad need pooled koos suurepäraselt hakkama. Sotsiaalne ettevõte võib muus osas toimida täiesti nagu tavaline ettevõte, aga erinevaks teeb selle fakt, et raha teenitakse vaid selleks, et täita ühiskondlik eesmärk. Edu mõõdikuks on seejuures loodav positiivne mõju.
Miks aga sotsiaalsed ettevõtted üldse tekkinud on? Euroopa Liidu tasandil on viimastel aastatel leitud, et ned ettevõtted aitavad katta vajadusi, mida avalik ja erasektor ei kata, pakkudes näiteks puuduvaid sotsiaalteenuseid. Eestis on olulisim argument vajadus leida uusi viise ühiskondlike algatuste rahastamiseks. Annetuste kogumisest enamasti ei piisa ja alati pole võimalik leida ka sobivat projektikonkurssi ega kohanduda rahastaja poolt seatud piirangutega.
Teooriast paremini aitavad asja olemust selgitada näited otse elust. Eelpool mainitud Pajusi valla abikeskus teenib ettevõtlustulu sotsiaalteenuste müügist avaliku sektori organisatsioonidele. Jõgeva perekeskuse sissetulekuallikateks on mängutoa rent, üritustel laste aja sisustamise teenus, lapsehoiuteenus, muusikaringi ja perekooli osalustasud ning telgirent. Erinevalt näiteks Tallinnast ja Tartust, polnud Jõgeval varem mängutuba ega perekooli, sest lapsevanemaid on siin vähem ja perede keskmine sissetulek väiksem. Noortele emadele on aga tähtis võimalus koduseinte vahelt välja tulla ja olla valmis tööle naasma. Selliste teenuste olemasolu on eriti oluline näiteks riskirasedatele, kel pole võimalik mujal perekoolis käia.
Kogukondlik aspekt on antud näidetes määrav, kuid tuntumad säärased ettevõtjad on saavutanud üle-eestilise kõlapinna. Need on näiteks raiskamisvaba eluviisi propageeriv MTÜ Uuskasutuskeskus, mille sissetulekuallikas on annetatud asjade ja riiete müük, või Meditech OÜ, kus pakutakse häirenuputeenust, mis päästab üksi elavate inimeste elusid, saates neile kiiresti abi.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on 2012. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärk on vahetada häid tegevuspraktikaid, tegelda sotsiaalsetele ettevõtjatele vajalike seadusandlike ja juriidiliste küsimustega, viia läbi ühiseid turundus- ja kommunikatsioonitegevusi ning leida sotsiaalsetele ettevõtjatele vahendeid tegevuse rahastamiseks. Sel hooajal külastab SEV Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel üheksat maakonda, et leida uusi sotsiaalseid ettevõtteid ja kohalikke koostööpartnereid. Kui soovid sotsiaalsest ettevõtlusest rohkem teada saada, külasta meie veebikodu www.sev.ee või võta meiega ühendust info@sev.ee.
ANDREI LIIMETS
AUNE LILLEMETS Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust
