Kõrgtehnoloogia saavutused on kasutusel meie igapäevaelus. Hea näide sellest on minu kõrgtehnoloogiline pintsak. Tegelikult terve ülikond, mis on toodetud Eestis. Pintsak on väga kasutajasõbralik – tordikreemi saab eemaldada kraaniveega ning järele ei jää mingit plekki.
Rõivaid on aastasadu kujundanud rätsepad. Pisut enam kui sada aastat on rõivastega tegelenud ka teadlased ja insenerid. Esmalt hakkas rõivatootmist mõjustama materjaliteadus ja -tehnoloogia. Töötati välja uusi tehiskiude ja nende baasil uusi kanga- ja rõivatootmise tehnoloogiaid. Erilist tähelepanu pööratakse kanga ja rõivaste tarbimisomaduste parandamisele, näiteks veehülgavus, kortsumis- ja kulumiskindlus. Kõrgtehnoloogiata siin läbi ei saa. Selle tulemusena saab kauplusest osta pintsaku või seeliku, mis praktiliselt ei märgu ega kortsu. Taoline kehakate on iga reisihuvilise unistus, võin seda kinnitada isiklikust kogemusest. Ilma keemia (eriti polümeeride keemia), füüsika ja matemaatika ning samuti inseneriteaduste valdamiseta oleks kiu-, kanga- ja rõivatehnoloogia areng võimatu.
Kanga tarbimisomadustest ei piisa inimeste rahuloluks. Rõivas peab hästi ja mugavalt seljas istuma. Sajandeid on sellega tegelenud rätsepad, kuid viimasel sajal aastal on rõivaste tootmises eriti olulised moedisainerid. Käesoleval sajandil on sellesse valdkonda tungimas robotid – tulemas on oma keha kuju muutvad robot-mannekeenid, kes abistavad rõivaste kujundamisel, samuti aitavad nad valida kehaehitusele vastavaid rõivaid. Mõlemal juhul tehakse inimesest skaneeritud ruumiline mudel. Edasine jääb juba arvuti ülesandeks. Robotmannekeenidel põhineva rõivatehnoloogiani on insenerid jõudnud tänu heale matemaatika, füüsika, pidevate keskkondade mehaanika ning elektroonika, mehaanika ja infotehnoloogia tundmisele.
Esmapilgul kõige igapäevasemate asjade tootmisel on olulised eri alade teadlased, insenerid ja teised kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Näiteks ei toimu kaasajal ilma elektrita peaaegu mitte midagi. Suur vastutus on siinjuures kõrgkoolidel, kus koolitatakse tuleviku tehiskeskkonda kujundavaid spetsialiste.
Et tutvuda õppimisvõimalustega TTÜs, on kõik huvilised oodatud 23. oktoobril tehnikaülikooli avatud uste päevale. Kell 10 kogunetakse ülikooli aulasse, mis asub Tallinnas Ehitajate tee 5.
iii
Jakob Kübarsepp, TTÜ õppeprorektor
