Minu sünnikodu on Kaunissaare talu Maetsma külas Avinurme vallas. Praegu kuulub see Ida-Virumaa alla, varem oli Tartumaa.
Maetsma küla asub Avinurme valla kirdeosas Tudulinna – Iisaku maantee ääres. Küla piires hargneb maantee kaheks, otse minnes viib tee läbi Enniksaare küla Tudulinna, parempoolne idasuunaline teeharu viib läbi Vadi küla Lohusuusse. Minu kodutalu Kaunissaare asub sellelt teeristilt 1,5 km kaugusel Lohusuu tee ääres.
Pinnavormilt on Maetsma küla piirkond tasane, väiksemate küngaste ja moreenseljandikega maantee ääres. Maetsma küla jaoks on suure tähtsusega Muugast alguse saanud 48 km pikkune Avijõgi, mis läbib loogeldes Avinurme aleviku, Maetsma ja Vadi küla ning suubub Lohusuus Peipsi järve. Avijõge on kasutatud palkide parvetamiseks ja jõele on rajatud mitu vesiveskit.
Minu vanaisa Mihkel tuli Kaunissaare tallu 1875. aastal 17-aastase noorukina. Tema isa oli hiljuti surnud ja noorel poisil tuli hakata mõtlema, kuidas ema ja õdedega talu pidada ja uusi hooneid ehitada. Raha talu väljaehitamiseks sai ta metsaäriga, selleks ostis kokku raielanke, võttis puud maha ja parvetas palgid kevadise suurvee ajal Avijõe suudmesse Lohusuus. Noor peremees tahtis ära kasutada ka talu maid läbiva Avijõe veejõudu. Ta otsustas alustada vee jõul töötava jahu- ja saeveski ehitamist.
Eeskujuks võttes mõisa hoonete ehitust, kasutasid paljud talunikud karjalautade ja aitade ehitamiseks lõhutud raud- ja graniitkive. Probleemiks oli ehitamisel lubi, mida vajati müüritise või seina ehitamisel sidematerjalina mördis.
Hea kustutatud lubja valmistamine oli pikaajaline protsess ja selletõttu oli ka hind kõrge.
Vanaisa Mihkel oli avastanud, et talu maade keskosas asub paekiviseljandik, millest on võimalik lupja põletada. Ta otsustas ehitada lubja põletamise ahju, et varuda seda kallist ehitusmaterjali oma talu vajadusteks ja ka müügiks. Abijõududena võeti tööle Lohusuust vene rahvusest ehitusmehi, kes ehitasid osaliselt maa sisse sõõrikujulise, 3 meetri sügavuse raudkivivooderdisega lubjapõletamise ahju. Ahju kattis neljakandiline katus. Süvend täideti paekividega, kive kuumutati altpoolt, võlvitud ahju põlemiskambrist selleks varutud meetripikkuste küttepuudega. Kahe nädala jooksul oli pidevalt tugev tuli ahjus. Paekivid kuumenesid ja muutusid punaseks nagu hõõguv raud. Pikkamisi muutusid paekivid helevalgeks ja hakkasid murenema. Nüüd oligi lubi valmis.
Mälestuste järgi olevat Kaunissaares põletatud lupja kasutatud juba 1882. aaastal Lohusuu kiriku ehitamisel. Selles ei saa siiski päris kindel olla, tõenäolisem oli, et seda kasutati Avinurme kiriku ehitamisel, mis valmis 1909. aastal.
KALJU JALAKAS
