Põltsamaa kultuurikeskuse kunstigaleriis on vaatamiseks väljas linna kunagise kultuurinõuniku Ülle Koppeli maalinäitus “Kunst on kunstist teha kunsti”. Praegu töötab Ülle Tartu kultuurkapitali juhatajana.
Ehkki Ülle Koppel töötab alates 2002. aasta 1. augustist Tartus kultuurkapitali juhatajana, on ta põltsamaalaste jaoks ikka endiselt omainimene. Seda enam, et Ülle on endiselt Põltsamaaga tihedates sidemetest lähedaste kaudu ja ilmselt ka hingeliselt. Sest miks muidu otsustas ta oma isikunäituse üles panna just siin. Elades Põltsamaal, töötas Ülle alates 1981. aastast tookordse põllumajanduskombinaadi aiandis (praegune suurfirma AS Põltsamaa Felix). Sellele järgnes üheksa aastat tööd linnavalitsuse kultuurinõunikuna, mil ta andis omapoolse panuse linna kultuurielu edendamisse.
Kodukohas sai hobusekasvanduses ratsutamist õpitud
Pärit on Ülle hoopis Riguldist (asub Roosta Kämpingust kolme kilomeetri kaugusel).
“Minu õde kasvatab seal hobuseid ja paljud teavad Riguldit just selle järgi, et seal käiakse ratsutamas,” jutustab ametnik. Kas Ülle ka ise ratsutada oskab? “Ei-ei!” tõrjub ta naerdes küsimust, kuid tunnistab siiski, et on ka ratsutamist proovinud ja et püsib sadulas küll. Ratsutamistunde ta siiski polevat kunagi võtnud ega ole sellelaadsest tegevusest eriti vaimustunud. “Istun hobuse selga küll ja sõidan ka, aga see pole mingisugune uhke ratsutamine. No see on rohkem nii, et vana hobusega ja aeglaselt,” tunnistab ta rõõmsalt.
Pea ees vette, sest hing ihkas muutusi
Et kultuurinõunikuna töötanud Ülle ühel heal päeval otsustas Põltsamaalt Tartusse kolida, oli siinsele rahvale üllatuseks.
“Olin Põltsamaal juba päris pikalt töötanud ja ühel hetkel tundsin, et hing ihkab muutusi. Just sel ajal märkasingi kuulutust, et Tartusse vajatakse kultuurkapitali juhatajat. Mõtlesin, et ega ma sinna nagunii ei saa, kuid otsustasin siiski konkureerida,” jutustab Ülle. “Kõige huvitavam oli see, et sinna ma just saingi. Ise salamisi sisimas mõtlesin, et kas nad seal ikka teadsid, kelle nad ametisse võtsid ja et kas ma seal ikka hakkama saan.” Tänaseks on Ülle nimetatud ametis töötanud juba kaheksa aastat.
Kunstihuvi viis harrastuskunstnike stuudiosse
Tartus tegutseb Ülle oma töö kõrvalt harrastuskunstnike stuudios. Koos stuudiokaaslastega on ta varem ka ühisnäitusi korraldanud. Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis näidatav “Kunst on kunstist teha kunsti” on Ülle esimene isikunäitus.
“Stuudio töös osalen alates 2006. aastast ja meid on seal ligikaudu 35 inimest. On arste, õpetajaid ja igasuguste muude alade esindajaid,” räägib Ülle. Juhendajaks on Tartu rahvaülikooli õppejõud Aime Asi, kes on ise Peterburis kunsti õppinud.
Ole sa Tartus või Hispaanias, Põltsamaast ei saa üle ega ümber
Nagu ennist nimetatud, peab Ülle endiselt põltsamaalastega tihedalt sidet. Ka siinne maalinäitus sattus Põltsamaale pooljuhuslikult. Kuna põltsamaalasest fotokunstnik Väino Valdmann ei unusta Tartus käies ka Üllel külas käimast, tuli jutuks Ülle maalimisharrastus. Piltide autor ütleb, et see oligi just Väino, kes kultuurikeskuse rahvale tema maalinäituse asjus kärbse pähe pani.
“Ega näituse mõte mulle väga ei meeldinud. Selleks peab igale maalile korraliku sildi juurde tegema ja tutvustuseks jutud kokku seadma. Näitus tuleb komplekteerida ja kohale tuua. Ühekorraga ma kogu komplekti Tartust ära ei toonudki, pidin kaks korda sõitma,” räägib autor. Kõik Ülle tööd on valminud harrastuskunstnike stuudios, kus olevat maalimiseks ideaalsed võimalused. Isiklikku stuudiot Üllel ei ole. Harrastuskunstnike stuudiost on kasu aga enamgi – koos käiakse reisimas ja maalimiseks uut materjali ammutamas. Järgmiseks teemaks, mida maalima hakatakse, on Ülle sõnul sillad. Sedapuhku ei tulda küll maalima sildade linna Põltsamaale, neid jätkub Tartuski.
“Ma ei olegi veel ühtegi kaarsilda ega muud silda maalinud. Nii väikese ajaga ei jõuagi kõiki asju teha, mida tahaksin,” möönab Ülle ja lisab, et on ka fotode järgi maalinud, näiteks Ahvenamaa reisilt tulles. Maalimismõttega on käidud Hispaanias, Itaalias, Lõuna- ja Põhja-Eestis, Haapsalus. Eeloleval suvel plaanitakse minna Hiiumaale.
“Mina olengi tegelikult maalistuudio suvelaagrite korraldaja ja eestvedaja. Mul on Hiiumaal juba praegu neli palkmaja reserveeritud, 32 kohta,” mainib kunstnik.
Baveno kiriku pildil on eriline ajalugu
Ühel Itaalias maalitud pildil Baveno kirikust, mis praegu Põltsamaal näitusel väljas, on eriline ajalugu. Poolik töö varastati nimelt Itaalias ära.
“Hommikul valisime igaüks maalimiseks objekti. Vaatasin – selline vahva kirik. Istusin kivimüürile ja hakkasin maalima. Vahepeal käisime söömas ja kui tagasi tulime, minu asju enam polnud. Kadunud olid nii pilt kui maalitarvete kott. Hakkasime igalt poolt otsima, küsisime kohvikutest ja mujalt. Keegi polnud näinud. Infopunktist juhatati politseisse. Politsei küsis, kas mul oli väga kallis maal. Mu maal oli ju alles poolik, seega mitte eriti väärtuslik. Kuid mul oli kõige rohkem kahju oma hinnalisest pintslitekomplektist. Järgmisel hommikul sõitsin Šveitsi, tuju oli läinud. Siis aga helistati, et minu asjad on politseis. Ma sain need kätte. Järelikult viis inimene mu asjad vist infopunkti – selle ees oli politseiautot seismas nähtud. Arvan, et varas ei osanud midagi pintslitega peale hakata ega teadnud, kui väärtuslikud need on,” jutustab Ülle. Koos Baveno kiriku maaliga on Põltsamaal näitusel 28 pilti.
Praost emeeritus Herbert Kuurme fondi haldaja
Ülle räägib, et ta pole ühtegi oma maalidest veel müünud, kuid kui ta seda teeb, siis ainult heategevuslikuks otstarbeks – Tartu Hansa Rotary klubi fondi heaks. Mis puudutab fonde, siis Ülle on Tartu kultuurkapitali kaudu ka legendaarse Põltsamaa kirikuõpetaja praost emeeritus Herbert Kuurme (13.7.1911–16.4.2005) fondiga seotud. Fondi leping allkirjastati Herbert Kuurme 95. sünniaastapäeval, 13. juulil Põltsamaal kiriku leerisaalis. Seda tegid assessor Joel Luhamets, Endel Reinpõld, toonane Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu ning perekonna esindajad: Herbert Kuurme lesk Asta Kuurme (nüüd juba manalateel), pojad Mart, Jaan ja Tõnis Kuurme ning tütar Tiina Sarjas. Fondi haldajaks sai Tartu kultuurkapitali juhataja Ülle Koppel. Tänaseks on Kuurme nimelist stipendiumi antud välja kolmel suvel Kuurme sünniaastapäeva paiku, mis on 13. juulil.
“Viimase stipendiumi andsime välja 2010. aastal Avinurme kirikuõpetajale Rene Alberile,” ütleb Ülle. Fond tegutseb 2006. aastast.
Majanduslangus ei läinud kultuurkapitalistki mööda
Ülle kui Tartu kultuurkapitali juhataja sõnul on üleüldine majanduslangus puudutanud ka kultuurkapitali tegevust.
“Lausa drastilist langust pole, kuid aastas antav toetuste kogusumma on kahanenud umbes 15 protsendi võrra. Tartu kultuurkapitalil on praegu 41 allfondi, mida see langus pisut puudutas – investeerimistulud on praegu lihtsalt väiksemad. Ka Tartu linna sihtgrupile (kunsti-, muusika-, spordiinimesed jne) jagatavat raha on pisut vähem,” möönab kultuurkapitali juhataja.
Neljandat korda ülikooli
Ülle Koppel on omandanud kolm kõrgharidust ja astus äsja neljandat korda ülikooli. Nõukogude ajal lõpetas Ülle Eesti Põllumajanduse Akadeemia, kus õppis agronoomiat.
“Olin varem aiandust õppinud. Meie kõrgkoolis seda õppeainet ei olnud ja välismaale õppima minna ma ei saanud. Õpetati hästi ja kõik oli tore, ainult ma ise ei olnud erialaga rahul. Kui Eesti 1990. aastatel vabaks sai, läksin Tartu Ülikooli majandust õppima. Kui ma kultuurkapitali juhatajaks sain, hakkasid aktiivsemad kultuuriinimesed üle Eesti kultuurikorraldust õppima. Tegin seda ka ise. Alustasime ligikaudu 60 inimesega, lõpetas meist 5 või 6. Kultuuriinimeste töö on päris raske. Inimesed käisid küll oma tunnid loengutel ära, kuid magistritöö sai paljudele takistuseks,” selgitab Ülle.
Praeguseks alustas aktiivne naine õpinguid õigusteaduskonnas. Mis on ajendiks? Siinkohal lõpeb meie jutuajamine Ülle salapärase naeratusega.
Ülle Koppeli maalinäitus jääb Põltsamaa kultuurikeskuses avatuks 27. veebruarini.
i
ÜLLE LÄTTE
