Olete täna viibinud juba Adaveres, Põltsamaal ja Puurmanis, ees on Kuremaa, Laiuse ja Jõgeva külastamine. Millised on senised muljed?
?Adaveres sain teada, et sealt tuleb oluline osa meie kiiruisutajate järelkasvust. Väga hea mulje jätsid Põltsamaa uus spordihall ja renoveeritud maakonna keskraamatukogu.
Puurmani kultuurimajas nähtu oli paraku uskumatu ja masendav: ime, et sellises seisukorras kultuuriasutust veel kinni pole pandud. Näpuga ei oska ma samas kellegi suunas näidata: ei omavalitsuse, maakonna ega ka riigi suunas. Igal neist on oma võimekus ja selliste objektide kordategemiseks on eelkõige vaja maakondlikke kokkuleppeid. Ju siis ei ole Puurmani kultuurimaja senini veel sattunud maakondlike prioriteetide hulka.
Puurmani Gümnaasiumi koduks olev Puurmani loss pakkus samas rõõmustava elamuse: see on erakordselt huvitav ehitis, millest osa juba korda tehtud ning osa veel plaanis teha.?
Eelpool oli juttu Adavere uisutraditsioonidest. Kas sealsed uisutajad võiksid kunagi saada tehiskattega uisuraja?
?Kindlasti võiksid. Paraku ei oska ma enne maikuud, mil kinnitatakse riigi nelja järgmise aasta eelarvestrateegia, täpsemalt ennustada, millal selline rajatis tegelikkuses valmida võiks. Ühest küljest mõjutab selliste projektide teostumist meie jahtuv majandus, teisest küljest mõnevõrra odavamaks läinud ehitushinnad.?
Kui palju mõjutab see, mida minister maakonnavisiitidel kuuleb-näeb, üldse seda, kuidas raha edaspidi objektide vahel jaotuma hakkab?
?Teatud määral kindlasti mõjutab, sest nimekiri paberil on üks asi ning vahetu kogemus teine asi. Samas sõltub palju siiski omavalitsuse suhtumisest ja võimalustest. Vajadus investeerida võib küll olla suur, aga kui omavalitsus pole omalt poolt vastavasse objekti valmis panustama, ei saa seda teha ka riik. Riik ei korva ju kunagi enam kui 50 protsenti selliste projektide maksumusest.?
Kas kultuuriobjektidega tutvumine ja prioriteetide selgeks tegemine ongi teie maakonnavisiitide eesmärk?
?Osalt küll. Samas saan visiitide käigus omalt poolt tutvustada kultuuriministeeriumis tehtavat. Siin, Jõgevamaal on mul näiteks hea võimalus tutvustada kultuuriministeeriumis välja töötatud ja äsja valitsuse poolt heaks kiidetud laste ringiraha käsitlevat seaduseelnõu. Ringiraha saab aga jagada ju vaid neisse paikadesse, kus ringid toimivad. See eeldab omakorda kultuuriasutuste olemasolu. Nii et tiiruga jõuame jälle kultuuriobjektide juurde tagasi.?
Millest kõnelete pärastlõunal Jõgeva Gümnaasiumis antavas kooritunnis?
?Ootan seda kohtumist põnevusega, sest tegemist on ju kooliga, kus peetakse Alo Mattiiseni muusikapäevi ja kus tegutseb üle Eesti tuntud kooliteater Liblikapüüdja. Tunni teemaks on aga Gustav Ernesaksa sajanda juubeli aasta. Sellega seoses korraldatakse mitmeid koorikonkursse, uute koorilaulude võistlus, näitusi ning novembri keskpaigast detsembri keskpaigani Ernesaksale pühendatud muusikafestival. Selliseid kooritunde, nagu täna Jõgeva Gümnaasiumis, tahan anda veel paljudes Eestimaa koolides. See on minu kui koorijuhi missioon. Ernesaks on meie rahvuskultuuri jaoks nii oluline persoon, tänapäeva koolinoortel puudub aga isiklik Ernesaksa-kogemus, sest 1990. aastal, mil Ernesaks viimati laulupeokoori juhatas, oli enamik neist alles sündimata.?
Kui hästi olete üldse kursis Jõgevamaa kultuurieluga ja missugused on teie jaoks Jõgevamaaga seostuvad olulisemad märksõnad?
?Kõige olulisemad märksõnad on seotud meie kultuurilooga. Näiteks Tormas sündinud Carl Robert Jakobsoniga, kellel on suur roll meie rahvuslikus ärkamises ja omakultuuri arengus. Üle ja ümber ei saa muidugi Palamusest: Oskar Lutsu ja ?Kevadeta? pole ükski eestlane üles kasvanud.
Kindlasti on Jõgevamaa minu jaoks seotud ka Kalevipoja legendidega. Omaette märk on Peipsi äär: ühest küljest eksisteerib seal omapärane vanausuliste kultuur, teisest küljest sünnib seal uusi traditsioone, nagu näiteks Kalevipoja uisumaraton. Järgmiseks aastaks ongi kultuuriministeeriumil reserveeritud raha, et käivitada Peipsi-äärse kultuuripärandi projektipõhiseks uurimiseks mõeldud riiklik programm. Praegu toimivad analoogsed programmid lõunaeesti keele ja kultuuri, setu kultuuri ning kihnu kultuuriruumi uurimiseks.
Südamelähedane paik on mulle ka Põltsamaa lossihoov, mille arhailist keskkonda on õpitud festivalide ja suvekontsertide jaoks hästi ära kasutama. Eesti Kontserdis töötades oli mul Põltsamaa lossihoovi tihti asja.?
RIINA MÄGI
