|
|
Haridus- ja teadusministeerium peab praegu parimaks variandiks Põltsamaa ametikooli ühendamist Järvamaa kutsehariduskeskusega. Lõplikku otsust siiski veel langetatud ei ole. |
<span lang=””>
Haridus- ja teadusministeeriumi kutseõppeosakonna juhataja Jüri Sasi sõnul kaaluti ministeeriumis erinevaid variante ning lõpuks jõuti seisukohale, et kõige valutum oleks ühendada Põltsamaa ametikool Järvamaa kutsehariduskeskusega. Sasi sõnul on selge, et õpilasi kusagilt juurde tulemas ei ole ning Põltsamaa ametikooli hoonetesse investeerimine tähendaks, et ühel hetkel pole enam võimalik nendes õppetööd jätkata.
Ministeeriumi kutseõppeosakonna juhi sõnul tuleb vastav otsus valitsuse tasandil alles sügisel. Kui eelmisel õppeaastal õppis Põltsamaa ametikoolis veel ca 280 õpilast, siis prognoosidest lähtuvalt saab neid kuu aja pärast algaval õppeaastal umbes 50 võrra vähem ning 2015. aastal algaval õppeaastal praegusega võrreldes 100 võrra vähem olema.
Järvamaa kutsehariduskeskuses (KHK) õpetatakse põhiliselt samu erialasid, mida Põltsamaa ametikooliski. Sotsiaaltöö eriala Järvamaa KHKs küll ei õpetata, ent selle eriala avamine on seal võimalik veel eeloleval sügisel. Järvamaa KHKsse on tehtud ka kõik vajalikud investeeringud ning õpilastele on seal tagatud head õppimis- ja elamistingimused.
Õpilased ja õpetajad viiakse üle
Kahe kooli ühendamisel on plaanis koostada kava, mille alusel Põltsamaa ametikooli õpilased ja õpetajad Järvamaa KHKsse üle saavad minna. Kavas on öeldud, et need õpilased, kes on asunud õppima Põltsamaa ametikooli, peavad saama kohapeal ka selle kooli lõpetatud, kui ei saavutata õpilaste ning nende vanematega teistsuguseid kirjalikke kokkuleppeid.
Samas on olemas ka aastaseid kursusi, mille osas ei ole õpilaste vastuvõtmisega probleeme, sest nemad saavad kindlasti selle kursuse Põltsamaal ära lõpetada. Sasi sõnul ei ole praegu Põltsamaa ametikooli osas kokku lepitud kooli astuvate õpilaste arvus, millest väiksema arvu puhul enam esimestel kursustel õppetööd ei alustata. Küll on kõigil kolme aasta pikkuse õppetsükliga erialade puhul nii, et ühele erialale peaks astuma vähemalt 20 õpilast, kus on ette prognoositud 25-protsendiline väljalangevus, mis tähendab seda, et vastuvõetud 20 õpilasest peaks lõpetama vähemalt 15 õppurit. Alla 15 õpilasega kursus ei ole enam majanduslikult tasuv. Kui õpilaste arv jääb alla 10, siis ei ole sellist kursust kindlasti võimalik avada. Seetõttu ei saa välistada, et mõnda siiani Põltsama ametikoolis toiminud eriala eeloleval õppeaastal enam ei õpetata. Eelmisel õppeaastal õppis Põltsamaa ametikoolis 31 Põltsamaa ühisgümnaasiumi(PÜG) 7.-9. klassi käitumisraskustega õpilast. Nii PÜGi kui ka teised Põltsamaa ametikoolis kutseõpet omandavad käitumisraskustega õpilased plaanitakse samuti üle viia Järvamaa KHKsse. Põltsamaa ametikooli hooneid ja õppekeskkonda loodetakse edaspidi kasutada nii efektiivselt ja nii kaua, kuni see Põltsamaa piirkonnale vajalikuks osutub. Tänavu valminud praktikakorpust saaksid kasutada teised kutseõppeasutused, sh Järvamaa KHK logistikute õppebaasina.
Maavanem Põltsamaa ametikooli säilimisse ei usu
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev lausus, et tema ei oska öelda, kuidas hinnata Põltsamaa linnavolikogu otsust selle kohta, et PÜG jätkab iseseisva koolina ja et selle gümnaasiumiosa Põltsamaa ametikooliga ei ühendata.
Maavanema sõnul on kohalike omavalitsuste esindajad pädevad tegema otsuseid oma piirkondade kohta. Iseasi kui kaugele tulevikku vaatavad ja läbi kalkuleeritud sellised otsused on. Svjatõševi sõnul kiputakse vahel tegema otsuseid ilma kohaliku kogukonna ning maavanemaga konsulteerimata. Sellistest ilma eelnevalt kooskõlastamata otsustest tekivad sageli tarbetud pinged. Maavanema sõnul polnud paraku Põltsamaa linnavolikogu mais tehtud otsuse langetamiseks olemas põhjalikku analüüsi.
Maavalitsus pöördus selles küsimuses selguse saamiseks haridusministeeriumi poole. Ka riigikogu hariduskomisjonist on maavanemale öeldud, et Põltsamaa piirkonna koolivõrku puudutavad otsused on tehtud ennatlikult ja liialt emotsionaalses õhkkonnas. Maavanemale jääb arusaamatuks, miks pandi hiljuti Põltsamaa ametikooli juhtima inimene, kelle suhtes olid teatud kahtlustused oma ametipositsiooni isiklikes huvides ärakasutamise suhtes veel tema eelneval töökohal. Svjatõšev usub, et Põltsamaa ametikool oleks kindlasti olnud oluliselt jätkusuutlikum, kui seal poleks olnud tõsiseid juhtimises ilmnenud probleeme. Maavanemale on jäänud mulje, et see kool tahetigi likvideerida. Kui Põltsamaa ametikool oli pikema aja vältel jäetud teiste kutseõppeasutustega võrreldes rahaliselt vaeslapse ossa ning kui Põltsamaa ametikoolis puudusid teiste kutsekoolidega võrreldes head õppimis- ja majutustingimused, siis on selge, et tung sellesse kooli ei saa kuigi tõsine olla. See kehtib maavanema sõnul ka kuu aja pärast algava uue õppeaasta kohta, sest õppeasutuse maine on maha tehtud ja koolile ei ole antud eluõigust. Paraku jõuavad riigi tasandil tehtud otsused kohapeale selliselt, et neid pole läbi arutatud omavalitsusjuhtide ja maavanemaga.
Svjatõševi sõnul on tõenäoline Põltsamaa ametikooli ühendamine Järvamaa kutsehariduskeskusega ja praegu seal õppivatel õpilastel lastakse see kool kas lõpetada või võimaldatakse neil sujuvalt üle minna Järvamaa KHKsse. Maavanema sõnul antakse ministeeriumist saadetud vastuses teada, et Põltsamaa ametikool on sulgemise ootel ja kõik kooliga seotud tegevused on seotud kooli sulgemiseks ettevalmistumisega.
Koolid taheti kokku panna
Hoidmaks Põltsamaa koolivõrku tugevamana ja elujõulisemana, pidasid ministeeriumi inimesed nõu Põltsamaa linna juhtidega, kus läbirääkimiste eesmärk oli ühendada riigile kuuluv ametikool linnale kuuluva ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosaga. Koolide ühendamisel loodeti saavutada sünergia õppekvaliteedi, valikute mitmekesisuse, kulude optimeerimise ning muude lisaväärtuste vahel.
20. mail otsustas Põltsamaa linnavolikogu, et ühisgümnaasium jätkab linnale kuuluva 12klassilise koolina, mille gümnaasiumiosa ei anta üle riigile ega liideta ametikooliga. Tookordsel Põltsamaa linnavolikogu istungil tutvustas aseesimees Margus Oro linnavolikogu liikmetele uue valitsuskoalitsiooni hariduspoliitika põhimõtteid, kus muuhulgas on öeldud, et riikliku koolivõrgu arengukavaga koolides tagatakse riigipoolne õppekavapõhine rahastamine, sõltumata kooli omandivormist. Tulenevalt Põltsamaa linnavolikogu otsusest, peatas ministeerium Põltsamaa ametikooli renoveerimise projekti rahastamise, sest linnavolikogu otsus mõjutas oluliselt kohalikku koolivõrku, sh kutseharidust.
Praeguseks on Põltsamaa ametikooli investeeritud Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Eesti riigieelarvest kokku 4 388 595 eurot, mille abil on renoveeritud ametikooli territooriumil paiknevad küttetrassid, ehitatud uus katlamaja ning uus praktikakorpus. Valmis on ka õppekompleksi rekonstrueerimise projekt, mille tulemusena lisandub juba investeeritud summale veel 90 480 eurot.
TOOMAS REINPÕLD
