Kuuldavasti rääkisid naljahambad nõukogude ajal, et Nõukogude Liit on nagu taburet, mis toetub kolmele jalale: valetamine, varastamine ja joomine. Kui joomine ära võtta, siis kukub liit kokku, hoiatasid nad. Nii ka põhimõtteliselt läks.
Pärast seda kui Gorbatšov kuulutas välja kuiva seaduse, möödusid vaid loetud aastad kui impeerium kokku varises. Põhjuste üle spekuleeriti ka mitmel moel – inimesed said kaineks ning nägid selgemini, mis nende ümber toimub ja teiseks vähendas alkoholi vähendamine riigi rahakotti päris kõvasti.
Eesti riik põhineb püsivamatel väärtustel
Nagu igas naljas, oli ka selles loos ilmselt nii mõnigi tera tõtt, kuid minul isiklikult on valus kuulda, kui keegi ütleb, et ka Eesti riigis on joomine sedavõrd tähtis ja püha tegevus, et seda ei tasu kahtluse alla panna. Teisisõnu, usun, et Eesti riik põhineb palju püsivamatel jalgadel ja väärtustel.
Mõned ütlevad, et alkoholism on eestlastel geenides, teised ütlevad, et see on meil traditsioonides. Ajalugu seda päriselt ei kinnita, sest kui me vaatame iseseisva Eesti riigi sündi, siis sellele eelnenud rahvaliikumistel oli oluline roll hoopis karskusliikumisel. See roll oli lausa nii tähtis, et võib öelda, et saime oma riigi paljuski tänu sellele, et suutsime kaineks saada. Asutasime laulukoore, koole ja ajalehti ning võtsime üha enam otsustamist enda kätte.
Huviharidus alkoholist kättesaadavamaks
Samuti ei kinnita joomise olulisust tänase päeva andmed, mis näitavad, et liigjoomine uuristab meie majandust, laastab sotsiaalseid sidemeid ning seda eriti just maal. Palju sellest on kõigile näha, kuid spetsialistid näevad olukorda veel dramaatilisemas valguses.
Seepärast osales ka Terve Eesti Sihtasutus üleskutse koostamisel, mis pakub välja konkreetsed soovituslikud sammud neile omavalitsustele, kes usuvad, et joomise probleem on tõsine ja kes tõesti soovivad ka ise midagi ära teha, et nende territooriumil oleks elu tervem ja õnnelikum.
Esimene soovitus on teha noortele huviharidus alkoholist kättesaadavamaks. Lisaks lühiajalisele kasule on see ka parimaks investeeringuks Eesti tööjõu tulevikku. Teismeliste arengus on oluline, et nad saaksid oma perest eralduda, iseseisvat elu proovida ja mõtlemist arendada, riske võtta, kuuluda gruppi ning pälvida eakaaslaste heakskiitu. Kui keskkond teismelistele neid võimalusi näiteks vabatahtliku töö, õpilasomavalitsuses osalemise või sporditegemise kaudu ei paku, hakkavad noored koosolemise ja riskivõtmise võimalusi otsima poeesiselt platsilt, abiks alkohol ja tubakas.
Alkoholi müümist alaealistele ei tolereerita
Teiseks saab kohalik omavalitsus teha palju seaduste jõustamiseks oma territooriumil. Kui kaasata noorsootöötaja, mõned lapsevanemad, koolide, baaride ja alkoholi müüvate poodide esindajad, kohalik konstaabel ja tervisetöötajad, saab kiiresti teada suurimad piirkonna riskikohad.
Kas on teada täiskasvanud, kes lastele ikka ja jälle alkoholi ostavad? Võib-olla pakutakse kõigile laste sõpradele alkoholi mõnes kindlas peres? Võib-olla on teada baarid, kus alaealistele alkoholi müüakse? Koos saab otsustada, et sellist käitumist ei tolereerita ja astuda samme olukorra muutmiseks.
Samuti saab kohalikul tasandil piirata alkoholi müüki festivalidel ja vabaõhuüritustel, kus osalevad lapsed. Selline korraldus tagab lastele õiguse viibida kainete täiskasvanute seltskonnas. Kuigi alkoholi sponsorlus teeb ürituste rahastamise lihtsaks ei tohi unustada, et see on tegelikult reklaam, mis on reklaamiseaduse kohaselt alaealistele keelatud. Alkoholi sponsorluse eesmärk on suurendada alkoholi tarbimist, millega koos suurenevad ka alkoholiga seotud kahjud. Ehkki keeruline, peaksime festivalide ja vabaõhuürituste osas järjest enam teadvustama sponsorluse tegelikku hinda ja leidma teisi võimalusi ürituste rahastamiseks.
Väga palju on kahepalgelist käitumist
Kurb on vaadata, et tihti käituvad isegi riigiasutused kahepalgeliselt jutlustades ühest küljest alkoholismi kahjulikkusest, pakkudes samaaegselt enda korraldatud üritustel külalistele maksumaksja raha eest alkoholi.
Alkoholi kahjude vähendamisse saame igaüks oma panuse anda – nii isiklikul tasandil enda ja oma lähedaste kui kohaliku omavalitsuse tasandil kogukonna kaudu.
Alkoholi ümber on palju müüte ja kõiki neist ei jaksa ühe korraga murda. Kuid igaüks kes vähegi uurib, peaks mõistma, et üsna laialt leviv müüt alkoholi tarbimisega kaasnevast suurest kasust Eesti inimesele ja riigile on seest üpris õõnes.
i
KEIT FOMOTŠKIN, Terve Eesti SA tegevjuht
