Milliste teadmistega lapsed sügislaagrist tagasi tulevad

Sügisesel koolivaheajal peeti maakondlik kodutütarde ja noorte kotkaste sügislaager Puurmani gümnaasiumis. Kui me Puurmani jõudsime, oli talv juba alanud. Tekkis küsimus, kas toimub ikka sügis – või hoopis talvelaager?

Sügislaager andis võimaluse tõsta järku kodutütardel ning õppida ellujäämist ja toimetulemioskusi metsas noorkotkastel. 

Miks on järgukatsed olulised

Järgukatsed hõlmavad endast kodutütarde teadmisi väga erinevatel aladel ja jagunevad kuude ossa. Järkude tõstmiseks peavad noored omandma teadmisi ja oskusi järgmistel aladel: eesti loodus, eesti ajalugu, kodutütarde teadmised ja oskused, käitumine, loovus, matkatarkused ning skaudioskused ja turvalisus. Mida kõrgem järk, seda rohkem peab kodutütar teadma. Selleks, et järku tõsta, tuleb omandada teadmised teoreetiliselt ja seejärel läbida praktikas ning sooritada test.

Sellest, mida endast kujutab ja milliseid võimalusi pakub Naiskodukaitse, andis ülevaate organisatsiooni liige Riin Juurma. Kodutütred, olles saanud täisealisteks, saavad võimaluse rakendada soovi korral oma oskusi ja teadmisi naiskodukaitsjana. Puurmani rühmavanem Kertu Vahtra viis läbi meeskonna- ja tutvumismänge, mida mängiti ka vabadel hetkedel. Lossi kummitustest ja elust-olust rääkis ning ekskursiooni lossis viis läbi Riin Teugijas. Huvitavaid fakte ja seiku said esimest korda teada nii kodutütred kui rühmavanemad.

Kodutütarde põhikirjast ja kodukorrast andis ülevaate siinkirjutaja. Kordasime üle tähtsamad osad, mis on seotud Eestiga Vabariigi ja Kaitseliiduga. Pikemalt ja põhjalikumalt peatusime Kodutütarde organisatsiooni ja  vormi juures. Pean tähtsaks, et kodutütardele jääks meelde, et organisatsioon, mille tegevuses nad praegu kaasa löövad, loodi 1932. aasta 19. jaanuaril.

 Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna esinaine Maris Mäeotsa õpetas noori oskuslikult seljakotti pakkima ning rääkis, mida on tingimata tarvis metsa kaasa võtta. Topograafiaga on juba varem kokku  puutunud vanemad kodutütred, kes  on käinud matkamängudel, noorematele olid sellealased teadmised kahtlemata vajalikud. Kuidas ja kuhu telki püstitada ning milline lõke sooja annab või millise lõkke kohal süüa valmistada saab, on huvitav teada kõigile. Kompassi kasutamine ja asimuudi määramine ning sõlmede tegemise oskus tuleb kasuks igale metsas või matkarajal viibijale.

Turvalisuse teemat (meelemürgid, turvaline seks jne) jagas kodutütardele Rita Kaasik Põltsamaa vallast. Kaidi Forostovetš Eesti Punasest Ristist jagas näpunäiteid, kuidas ohtu ette näha ja abi kutsuda ja ning endine kodutütar Sigrid Külaots rääkis turvalisusest metsas. Ennekõike on tähtis tagada oma turvalisus ja seejärel tegutseda.

Salakirja raskemaid ja lihtsamaid vorme õpetas Ingrit Toomtalu. Alguses hirmuäratavatena tundunud salakirjad said kiirelt selgeks ja hiljem matkarajal ka ruttu dešifreeritud. Salakirjas oli antud ülesanne valmistada  looduslikest materjalidest ehe. Ühtegi sarnast ehet ei tehtud ja valminud esemed näitasid antud rühma eripära. Õhtupoolikul, kui matkarajalt tagasi oldi, sai soovi korral alustada testide tegemist. Seekord antilaagrilistele ka koduseid töid, mis tuli etteantud tähtajaks oma rühmavanemale esitada. 

Ka ilunipid kuluvad alati ära

Laupäevaõhtuses kultuuriprogrammis “Meie rühm 2012. aastal” andsid rühmad ülevaate aasta jooksul tehtust.  Esitlused olid kõik oma rühma nägu.

Pühapäeva alustasime iluteemaga. Liivi Jalasto ilusalongist Duaal jagas nippe, kuidas end kenamaks teha, juuksur Kaja Kruuse seadis soenguid ja tutvustas juuksehooldusvahendeid.

Tüdrukud tundsid end nagu päris-juuksuris. Vanemad  kodutütred võisid lasta endale näidismeike teha. 

Tõsine ellujäämiskursus poistele

Samal ajal kui kodutütred järgutestide tarvis teadmisi omandasid, õppisid noorkotkad ellujäämist metsas. Nooremad noorkotkad läbisid kursuse “Kui olen metsa eksinud”. Kursuse raames saadi algteadmised orienteerumisest, õpiti, kuidas käituda siis, kui ollaksegi eksinud, ehitati  endale varjualune jne.

Keskmine vanuserühm läbis orienteerumisõppe, sai teadmisi seljakoti komplekteerimisest ja pakkimisest. Juttu oli käemärkidest, sobivast matkavarustusest, õpiti endale katelokis toitu valmistama, tehti kahel päeval läbi umbes 25 kilomeetri pikkune rännak, valmistati ette laagriplats, kus teisel ööl telgis ööbiti.

Vanemad noorkotkad õppisid kahepäevases välilaagris onnide ehitamist, tuletegemist, toiduvalmistamist ning laagriplatsi korrashoidu. Noorkotkastele jagasid teadmisi ja oskusi endised noorkotkad Raimo Lust, Sven Pruel ja Noorte Kotkaste instruktori poolt kutsutud meeskond. Õpetajad jäid õppuritega rahule.

Laagri pidulikul lõpetamisel tunnustati Noorte Kotkaste organisatsiooni poolt kolme paremat ning jagati tunnistusi. Kodutütarde organisatsioon valis tublide rühmade ja kodutütarde seast aktiivsema, loovama ja edukama rühma, kelleks oli Kamari rühm. Teisele kohale tuli Torma ja kolmandale kohale Laiuse rühm. Kolm aktiivsemat kodutütart olid tundide arvestuse järgi I poolaastal Kati Kaas Kamari rühmast, Kristi Kreek Laiuse rühmast ja Silva Lill Jõgeva linna rühmast.

Täname laagri korraldajaid ja läbiviijaid — Kodutütarde noorteinstruktorit Olga Jürmat ja Noorte Kotkaste instruktorit Kristian Vaarpuud.

i

LEINA KREEK, Kodutütarde organisatsiooni Jõgeva ringkonna vanem

blog comments powered by Disqus