Hiina turg on suur ning Eesti põllumajandustootjaile ja toidutööstustele kahtlemata ahvatlev. Kui praegu ekspordime toidukaupadest sinna kõige suuremas mahus mustikaid, siis suur huvi on viia meilt Hiinasse ka piimatooteid.
Põllumajandussaaduste kaubandus Eesti ja Hiina vahel näitab ekspordi kasvu, kuigi mahud on veel väga väikesed – mullu ületas Hiinasse müüdavate toidukaupade maht esimest korda 10 miljoni euro piiri.
Eesti peamine ekspordiartikkel Hiina turule on olnud külmutatud mustikad, mis moodustavad üle 80 protsendi põllumajandussaaduste ekspordist sellesse riiki. Olulisel kohal on ka mitmesugused kalatooted, krevetid. Mullu kahekordistus võrreldes 2012. aastaga küll naturaalse mee eksport, kuid seda oli siiski tagasihoidlikult – 13 tonni.
Varem, 2011. ja 2012. aastal on Hiinas olnud nõudlust ka meie külmutatud kana, mitteaktiivse pärmi, viina ja joogivee järele, kuid aastane ekspordi maht on igal grupil jäänud vahemikku 20 000 – 200 000 eurot.
Hiinast Eestisse tuuakse toiduaineid mastaabisäästu loogikast lähtuvalt pigem läbi teiste Euroopa Liidu riikide. Kaudne import on viimase aasta jooksul püsinud stabiilsena. Peamised impordiartiklid on olnud töödeldud teraviljad, kuivatatud või konserveeritud köögiviljad, loomasööt ja kalatooted.
6.-12. juunini Hiinas visiidil viibiv Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et Eesti toidukauba eksport Hiina on tõusmas arvestatavaks teemaks ning meie toidutootjatel on selge huvi järjest enam sealsel turul kanda kinnitada. Tema sõnul sooviksid Eesti tootjad viia Hiina turule ka piimatooteid, kana- ja sealiha, veiseliha, maheteravilja ja valmistoite.
Varem on teatanud näiteks E-Piim ja Saaremaa Piimatööstus, et soovib beebitoidus kasutatava vadakupulbriga Hiina turule pääseda.
KALLE NÕLVAK, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Käesolev kirjatükk on ilmunud ka maablogis
