Haridusküsimused on Jõgeval ikka palju arutelu tekitanud ning vaevalt, et tulevikus teisiti on. Käesoleval hetkel on päevakorras küsimus, millist koolihoonet peaks linn Euroopa Liidu toel renoveerima hakkama, kas Piiri tänaval asuvat praegust nn algklasside maja või Rohu tänava hoonet, kus õpib teine ja kolmas kooliaste.
Ekspertiisid otsustajaid ei aita
Volikogu liikmetele on saadetud tutvumiseks ekspertiiside tulemused. Need on tehtud mõlema kooli kohta ja nagu võiski arvata, ei anna ekspertiis kummalegi hoonele eelist. Ehitusekspertiisi kokkuvõte ütleb meile: Ekspertiisi eesmärk oli hinnata kahe Jõgeva koolimaja, Rohu tn 10 ja Piiri 1, konstruktsioonide seisukorda. Kumbki hoone ei ole ekspluatatsiooni vältel seisnud pikemat perioodi tühjana ning mõlemas hoones on tehtud korraliselt hooldus- ning sanitaarremondi töid.
Piiri tn 1 hoone on ehitatud 80ndate alguses ja on seega kümmekond aastat uuem kui Rohu tn 10 hoone, mis on ehitatud 70ndate alguses, kuid ehituskvaliteet on Rohu tn hoones olnud parem. Ehitusvigade tõttu on Piiri tn hoones toimunud vundamendi vajumised, mis on tekitanud hoonele kahjustusi, mis aga ei kahjusta kandekonstruktsiooni.
Piiri tn hoone seinad on tehtud armeeritud kergbetoonpaneelidest, mille armatuur roostetab paljudes kohtades. Samuti pole Piiri tn hoone põhikorpuse õõnespaneelid seinte külge piisavalt ankurdatud, mille tulemusena on tekkinud õõnespaneelide ning seina vahele praod, mida ei ole võimalik kosmeetilise remondiga alaliselt parandada.
Konstruktiivsest kandevõime seisukohast on mõlemad hooned heas seisukorras.
Selline järeldus ei jäta võimalust anda ühele või teisele hoonele mingisugustki eelist. Asemele tulevad emotsionaalsed ja subjektiivsed isiklikud arvamused. Päike ühelt või teiselt poolt, kitsamad või laiemad koridorid, suuremad või väiksemad olemasolevad klassiruumid või muud sellised küsimused väärivad kindlasti arutamist, kuid ei anna meile täielikku kindlust ühe või teise hoone täielikuks renoveerimiseks. Järelikult jääb lisaks emotsioonidele üle proovida antud kaasust analüüsida sisulisest küljest ehk missugust haridusvõrku sooovime me Jõgeval lisaks põhikoolile näha.
Sisuline ja emotsionaalne positsioon
Enne renoveerimisega alustamist oleks arukas püüda võimalikult selgesõnaliselt kirjeldada eesmärki, mida sellega saavutada tahetakse. Hoone kui selline ei saa olla eesmärk, eesmärk peab olema laiahaardelisem, meil peab olema laiem nägemus kõigest haridusvaldkonda puudutavast. Volikogu komisjonides on mulle ühe hoone renoveerimise põhjendustena kõrva jäänud järgmised mõtted:
*Eesmärk on nüüdisajastada põhikooli hoone selliselt, et kõik põhikooli õpilased õpiksid ühes hoones;
*Eesmärk on hoida kokku koolihoonete majanduskuludelt. Kahe koolihoone asemel tuleksid tulevikus tasuda ainult ühe hoone kulud;
*Üks suuremaid eesmärke on rajada koos põhikooli hoonega Jõgevale kaasaegne, paljude võimalustega spordihall, s.h lahendada koos halliga ära ka staadionimaja küsimus;
*Lisaks on võetud plaani luua koos põhikooli hoone renoveerimisega linnaraamatukogu uus hoone.
Esmapilgul justkui ammendav ja veenev. Loodan, et kui üks hoone on välja valitud, tuleb hoone temaatika avada laiemalt kui käesolev diskussioon.
Eesmärgiks õpilaste areng
Meie kõigi ühine eesmärk peab olema hariduskeskkonna täielik nüüdisajastamine, mis toetab parimal ja igakülgsel viisil õpilaste arengut. Lõpliku sõna jätaksin mina siinjuures ekspertidele ehk õpilastele ja õpetajatele, haridusasutuste juhtidele. Olen jätkuvalt seda meelt, et haridust puudutavatel aruteludel ei saa piirduda pelgalt hoonetega. Praegu on läinud arutelu sedaviisi, et juba eos on välistatud võimalus mõelda mõlema hoone renoveerimisele. Linna haridus ei alga ega lõpe pelgalt põhikooliga. Esmapilgul tundub kahe hoone renoveerimine järgmisest Euroopa Liidu toetusmeetmest majanduslikust seisukohast ebamõistlik või ebaratsionaalne, kuid jätta see võimalus aruteludest kõrvale on lühinägelik. Kas õpilaste ja õpetajate seisukohast on tegelikult ka kõige mõistlikum kogu põhikool ühte hoonesse kokku suruda või on pedagoogiliselt ja laste arengu seisukohalt hoopis mõistlikum hoida põhikooli esimene aste ülejäänutest lahus? Kui võtta eesmärgiks luua Jõgeva linna nüüdisaegseim, õpilaste arengut parimal viisil toetav haridustaristu, siis ei tasuks nii kergekäeliselt kõrvale lükata ka võimalust teha korda mõlemad majad.
Renoveerimine on siinjuures pisut eksitav termin. Renoveerimine tähendaks uste, akende, torude, katuse jms vahetust. Antud juhul on meil jutt ikkagi sisuliselt uue hoone või hoonete ehitamisest, mis tähendab, et tänased ruutmeetrid ja klasside suurused ei jää päris kindlasti samaks, nagu need hetkel on. Sama kehtib ka koridoride, töö- ja tehnoloogiaklasside, sööklate ja muude ruumide kohta. Nimetame põhikooli taristu uuendamise renoveerimiseks, samas peaks olema kõigile selge, et sisuliselt ehitame täiesti uue hoone, millele jääb vanast vaid asukoht.
Teised valdkonnad on täiesti unustatud
Haridus on väga lai valdkond. See koosneb nii põhi- ja gümnaasiumiharidusest kui ka huviharidusest, noorsootööst, huvialaringidest, täiskasvanute haridusest jne. Nõnda, nagu täna avalikkuses on küsimus püstitatud, lahendame me ühe hoone täieliku ümberehitusega ära ainult ühe osa linna hariduse ees seisvatest probleemidest.
Nüüdisaegset keskkonda erinevas vanuses noorte hariduse toetuseks vajavad ka täiskasvanute keskkool, avatud noortekeskus, huvikoolid. Avanev EL toetusperiood võib olla meie viimane võimalus kasutada vajaliku suurusjärgu toetust, et korrastada lõplikult kogu linna õpilaste arengut mõjutav taristu. Pelgalt ühe osa lahendust otsides unustame me ära teised olulised valdkonnad, mille keskkond vajab samuti parandamist. Renoveerimine ei tähenda muuseas ainult ruutmeetrite juurdetekitamist, vaid võib eeldada ka mõne mittesobiliku hoone vähendamist ja mitete tegevuste tarbeks kohandamist, unustamata energiasäästu.
Mina toetan ühe hoone renoveerimist põhikooli nn peahoonena, sealhulgas võimalusel nüüdisaegse spordihoone rajamist. Teisest hoonest kujundaksin multifunktsionaalse õpikeskkonna algklassidele, kus piisava eraldatusega leiaksid endale koha ka kunstikool ja muusikakool, noortekeskus ning võimalusel ka täiskasvanute keskkool. Raamatukoguhoone ehitamine põhikooli põhihoone “külge” vajab veel eraldi kaalumist.
Saagu volikogu otsus missugune tahes, laiem pilt tulevikuks on olulise tähtsusega. Rääkides hariduse võimalustest tulevikus, ei saa piirduda ainult lühinägelikult ühe olemasoleva hoone ümber ehitamisega. Mina soovin tarkust kõigile parima lahenduse otsinguil, loodan, et pärast tänast otsust liigume koosmeeles edasi kogu haridustaristu korrastamiseks. Meil peab olema tarkust mõelda, kannatlikkust arutada, julgust otsustada. Eelmise valitsuse poolt on plaanis toetada omavalitsusi üle Eesti järgmisel perioodil koolitaristu renoveerimiseks ja riigigümnaasiumide loomiseks ligi 200 miljonit euroga, mida on eelmise perioodiga võrreldes kordades rohkem. Tänavu sügiseks peaksid Eesti jaotused saama kinnituse ka Euroopa Komisjonilt. Valitsus ei tee lõplikke rahaeralduse otsuseid enne 2015. aasta suve. Tingimused on kõikidele omavalitsustele ühesugused ning olen üsna veendunud, et toetatakse neid projekte, mis on jätkusuutlikud, sisuliselt läbi kaalutud ning selgelt õpilaste arengu hüvanguks planeeritud ning kus on võetud arvesse kogu hariduselu korraldust ühes või teises piirkonnas.
Oluline koostöö vallaga
Kogu linna haridustaristu renoveerimise juures tuleb väga tihedalt koostööd teha ka Jõgeva vallaga, sest ligi pooled meie linna koolide õpilased elavad vallas. Seetõttu ei ole ühe või teise kooli renoveerimine puhtalt linna teema, vaid selge õigus ja kohustus on selles küsimuses kaasa rääkida valla rahval. Väide, et nad ei ole huvitatud, nagu komisjonides kõlama jäi, ei saa olla piisav, et planeerida järgmise viie aasta suurimat investeeringut siinse piirkonna hariduses.
Ma usun, et linnavalitsus esitab lähitulevikus volikogule kogu haridusvaldkonna keskkonda puudutava uuendamise tervikliku ja kõikehõlmava kava ning selge nägemuse, mis saab hoonest, mis ei lähe renoveerimisele. See oleks alus, millest lähtuvalt saaksime näha tervikpilti, mis saab Jõgeva linna haridusest tulevikus, mis annaks parema võimaluse otsustada vastutustundlikult ka tulevikus. Et volikogule esitatud plaan näeb ette ühe hoone renoveerimist, siis volikogu liikmena pean ma otsustama, et protsess edasi läheks. Olemasoleva info põhjal toetan mina isiklikult Rohu tänava hoone renoveerimist.
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva linnavolikogu IRL fraktsiooni esimees
