Jõgeval toimunud maakonna töö- ja karjäärimessi lõpetas sellel osalenud tööandjate ja kutsekoolide esindajate ümarlaud, teemadeks tööandjate vajadused ja kutsekoolide võimalused töötajate väljaõpetamiseks.
Ümarlaual tõdeti, et tööandjal on hea meel, kui on olemas koostöö kutse- või kõrgkooliga, et saada endale tööjõudu. Kohal olnud tööandjad olid ühel meelel selles, et motiveeritud ja aktiivsete kutseõppurite praktikale ja tööle saamiseks tuleb haridusasutustega kontaktis olla.
Tartu kunstikooli esindaja Piret Palutederi sõnul ei oleks kool ise tulnud selle pealegi, et pakkuda 3D kujundusõppe õppuritele võimalust töötada mööblitööstuses. Tööandjate arvates on vajalik teha tugevat turundustööd, et olla noorte huviorbiidis ja anda neile oma võimalustest teada.
Vajadus panustada segamatult töösse
Tõdeti, et on väga oluline, et kutse- või kõrgkooli lõpetanud noor on omandatud töötamiseks vajalikud baasoskused ning tal on harjumus tööd teha ning pidada kinni töödistsipliinist. Hea ülevaate annab koolis omandatud oskustest ka kutsetunnistuse tase, mis on justkui teatavaks garantiiks. Tihti on ettevõttel olemas ka oma sisseelamisprogrammid, mis aitavad tööle asujal ettevõtte vajadustega kohaneda.
Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist-karjäärinõustaja Anneli Peterson tõi välja osaühingu Juta & Kaido nõude tööotsijale: võime olla töötades nutiseadmetest eemal. Tootmisettevõttes eeldatakse, et töötaja on oma töökohal ning keskendub täielikult ja segamatult tööle, kõrvalisteks tegevusteks on ette nähtud pausid. Nii saab tööandja olla kindel, et töötaja ei sea end ohtu ja kasutab tööaega eesmärgipäraselt.
Üheks vestluse teemaks kujunes ka tööandja vajadustele vastava õppeprogrammi paindlikkus ning õppekavade nüüdisaegsus. Näite tõi osaühingu Softcom juhatuse liige Priit Pettai, kelle sõnul ei koolitata Eestis pehme mööbli tööstusele vajalike oskustega spetsialiste, küll aga koolitatakse restauraatoreid. Selle mure lahenduseks pakkusid kutsekoolide esindajad välja õpipoisiõppe. Selle läbiviimiseks sõlmitakse kolmepoolne leping töötaja, haridusasutuse ja tööandja vahel, suur osa väljaõppest toimub tööandja juures.
Töötukassa kaudu tööd otsivatele klientidele pakutakse võimalust omandada oskused tööpraktikal. Nii annab tööandja poolt määratud juhendaja uuele töötajale täpselt tema tööks vajalikud teadmised ja oskused edasi töökohal, enne töölevormistamist. Tööpraktika eesmärk on anda kliendile vajalik praktiline töökogemus ning võimalus täiendada tööandja juures oma ametialaseid oskusi ja teadmisi.
Arvestatakse varasemat töökogemust
Tööpraktikale suunamisel võetakse arvesse inimese varasemat töökogemust, oskusi ja teadmisi, tööotsimise tulemusi ja töösoove. Samuti on tööle siirdujaid võimalik koolitusele suunata, kui see vajadus on põhjendatud. Koolitus ja tööpraktika võivad toimuda ka koos, seda sõltuvalt nende iseloomust.
Uue töötaja värbamisel on töötukassal võimalik tööandjat kindlaks määratud põhikutsealade töötajate koolitamisel toetada. Need on põhikutsealad, mille tähtsus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute (nn OSKA uuringud, mida teeb Kutsekoda) kohaselt lähiaastatel kasvab ning ei ole juba praegu piisavalt sobivate oskustega töötajaid.
Juba töötavate inimeste koolitamiseks on tööandjal võimalik taotleda toetust sõltuvalt vajadusest. Koolitustoetust saab taotleda, kui töötajate oskused vajavad täiendamist seoses ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega või kvalifikatsiooninõuete uuenemisega.
Samuti on tööandjal võimalik taotleda toetust töötaja koolitamiseks, kui inimese tervislik seisund muutub. Näiteks juhul, kui inimene ei saa oma senisel ametikohal tervislikel põhjustel jätkata ning tööandjal on võimalik rakendada teda teisel ametikohal, mis vajab täiendavaid oskusi.
MAIU VELTBACH, Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonna tööandjate konsultant
