Möödunud teisipäeval võeti riigikogus vastu haldusreformi seadus. Samal päeval kogunes Tartus taas ka haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon, mille liikmed andsid koosoleku järel ülevaate ühinemisläbirääkimiste senisest käigust ning lisaks tutvustati ka haldusreformi edasisi samme.
Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni tööpiirkonnaks on Jõgeva, Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakond, selle juhiks on rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok. Piirkonna kuue maavanema kõrval kuuluvad komisjoni ka rahandusministeeriumi, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ning OÜ Geomedia spetsialistid.
Piirkondlike komisjonide ülesandeks on esitada ettepanekuid, soovitusi ja hinnanguid haldusreformi läbiviimiseks komisjoni tegevuspiirkonnaga hõlmatud maakondades ning anda asjaomastele volikogudele soovitusi kokkulepete sõlmimisel ja haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.
Komisjoni liikme, Tartu maavanema Reno Laidre sõnul on Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni töö hästi käima läinud. “Komisjoni töös oleme üritanud peamiselt tegeleda asjadega, mis on praegu kitsaskohtadeks, samuti püüame ette näha ühinemisläbirääkimiste käigus kerkivaid probleeme,” lausus Laidre. “Need piirkonnad, kus läbirääkimised on keerulisemad, saavad eksperthinnangute näol tuge ja hoogu juurde.”
Komisjoni esimees Priidu Ristkok märkis, et Lõuna-Eesti probleemid on võrreldavad ülejäänud Eestiga. “Nagu mujalgi Eestis, on ka siin omavalitsusi, kellel on endiselt laual mitu läbirääkimiste suunda. Samas on ka siin üksikuid omavalitsusi, kelle osalemine ühinemisläbirääkimiste vabatahtlikus faasis siiani kindel ei ole,” ütles Ristkok.
“Maavanemana olen Tartumaa kohalike omavalitsustega suheldes öelnud, et see raha, mida pakutakse vabatahtliku ühinemise protsessis, on siiski oluline summa,” lausus Reno Laidre. “Me peaksime tegema kõik endast oleneva, et pakutav ühinemistoetus võimalikult paremal moel elanike huvides investeeritaks.”
Omaalgatuslikud liitumised tuleb otsustada tänavu
Eile kuulutas haldusreformi seaduse välja president, seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil. Mis saab aga edasi?
Omaalgatuslikud ühinemised tuleb ära otsustada juba käesoleva aasta jooksul, sest ühinemisotsuste maavanemale esitamise tähtajaks on sätestatud tuleva aasta 1. jaanuar. Vabariigi Valitsus peab kohaliku omavalitsuse volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta määruse vastu võtma hiljemalt järgmise aasta 1. veebruariks.
Nende omavalitsusüksuste suhtes, mis ei vasta rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, algatab valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruaril haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise. Kohalikel omavalitsustel on aega ettepaneku kohta arvamuse esitamiseks kuni 15. maini, hiljemalt 15. juuliks teeb valitsus ka selle etapi ühinemisotsused. Mõlema etapi ühinemised jõustuvad 2017. aasta 15. oktoobril, kui toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
Haldusreformi seaduse vastuvõtmise järel jätkub samas ka töö haldusreformi valdkonnaseaduste vastuvõtmiseks ning omavalitsuste rahastamismudelite uuendamiseks.
Maavalitsuste reorganiseerimine selgub 30. juunil
“Järgmiseks sammuks on haldusreformi valdkonnaseaduste muutmine,” märkis Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni liige, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks. “Muudatuste arutelu toimub 30. juunil, kui valitsuskabineti istungil on kõne all nii haldusreformi edasised tegevused kui ka riigivalitsemise reformi üheks osaks oleva maavalitsuste reorganiseerimise plaanid. Eelnõude kujul peaksid valdkonnaseaduste muudatused olema valitsuses selle aasta sügisel ning need jõustuvad pärast haldusreformi rakendumist 2018. aasta algul.”
Ave Viksi sõnul puudutavad kavandatavad muudatused eelkõige kohalike omavalitsuste rahastamiskorraldust ning senisest suurematele ja võimekamatele omavalitsustele pandavaid ülesandeid. “Jätkuvalt jääb alles ka omavalitsuste vahelise koostöö tegemise vajadus,” lisas Viks. “Täiendavalt tulevad juurde need muudatused, mis tulenevad eesseisvast maavalitsuste reorganiseerimisest. Need ülesanded võivad omavalitsustele lisanduda ka peale 2018. aastat, sest maavalitsused reorganiseeritakse pärast haldusreformi toimumist, kuna protsessi läbiviimisel on oluline roll ka maavalitsustel.”
Omavalitsusliitudele suurem roll
“Tulevaste omavalitsuste koostöö osas on kaks konkreetset liini,” jätkas Ave Viks. “Esimene neist puudutab kohalike omavalitsuste ühisasutuste moodustamist. Nimetatud asutused peaksid tugevdama kohalike omavalitsuste koostööd konkreetsete valdkondlike teenuste osutamisel. Antud juhul räägime teenustest, mille osutamise mastaap jääb ka tulevikus omavalitsusüksusest suuremaks, kõne all on seejuures nii ühe maakonna kui ka mitme maakonna ülene tegevus, näiteks jäätmekorralduses, nõustamistegevuses või ühistranspordi korralduses.”
“Teine kohalike omavalitsuste koostöö arendamise valdkond puudutab piirkonna arengu ühtse koordineerimisega seotud ülesandeid, mida peaks tulevikus tänasest tugevamalt ja ühtsemalt täitma omavalitsused läbi maakondlike või piirkondlike omavalitsusliitude,” lausus Ave Viks. “Kavandame muuta praegust omavalitsusliitude juhtimiskorraldust natuke stabiilsemaks, samuti oleme teinud valitsusele ettepaneku anda omavalitsustele ühiselt täitmiseks kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine. Arendamise eest vastutaksid sel juhul küll omavalitsused, kuid tegutsetaks koostöös läbi omavalitsusliidu ja tänagi eksisteerivate maakondlike arenduskeskuste, sest piirkonna ettevõtluskeskkonda ei saaks üks omavalitsusüksus eraldiseisvalt arendada.”
Ave Viksi sõnul peaks omavalitsustel ja maakondlikel omavalitsusliitudel olema tulevikus suurem roll ka piirkondlike arengukavade koostamisel, mis praegu on maavalitsuste ja omavalitsusliitude ülesandeks. “Omavalitsuste roll peaks suurenema ka ühistranspordi korraldamisel,” lisas Viks. “Tänasest maakonnapõhisest ühistranspordi korraldamisest oleme võtnud suuna regionaalsele ühistranspordi korraldamisele, kus omavalitsused teevad koostööd maanteeametiga.”
MATI ALEV
