Iga kolme ja poole minuti järel sureb Euroopa Liidus keegi tööga seotud põhjustel. See tähendab peaaegu 167 000 surma aastas kas tööga seotud õnnetuste või kutsehaiguste tõttu. Iga nelja ja poole sekundi järel satub ELis mõni töötaja õnnetusse, mis sunnib teda vähemalt kolmeks tööpäevaks koju jääma. Tööõnnetuste arv, mille tagajärjel peab kolm päeva või enam töölt puuduma, on ülisuur – üle seitsme miljoni igal aastal. Lisaks tööõnnetustele ja kutsehaigestumistele tabab paljusid stressi, ülekoormuse, luu- ja lihaskonnavaevuste või muude tööga seotud haiguste tõttu ka ajutine töövõimetus.
Eestis, nagu ka mujal Euroopas, on ettevõtlusega tegelemise eelduseks, et töökeskkond oleks ohutu ega kahjustaks töötajate tervist. Töökeskkonna ohutuse eest paneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus vastutuse tööandjale, kes peab oma ettevõttes läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, mille peaeesmärk on kaitsta töötajate tervist ja ohutust.
Korralik riskihindamine annab ettevõttele ka mitmeid eeliseid. Kui ettevõte on riskid kõrvaldanud või neid olulisel määral vähendanud, muutuvad töökohad ohutumaks ja tervisesõbralikumaks. Näiteks jäävad töötajad siis vähem töövõimetuspuhkusele ning tõenäoliselt väheneb ka personali voolavus. Kuna tervislikus töökeskkonnas väheneb töövõimetuspäevade arv, säästab ettevõte ka kuludelt, mis on seotud tootlikkuse vähenemise või töötaja ajutise asendamisega.
Mõõdetavad töökeskkonna ohutegurid on muu hulgas müra, vibratsioon, UV-kiirgus, ioniseeriv kiirgus, infrapunane kiirgus, valgustatus; ka sisekliima parameetrid, nagu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumise kiirus, aga ka tolmu, kemikaalide või hallituseoste sisaldus ruumi õhus. Samamoodi võib üliohtlikuks osutuda silmale nähtamatu kiirgus. Ohutegurite parameetrite teadmine aitab ettevõttel valida õigeid isikukaitsevahendeid, mis sobivad konkreetselt selle ettevõtte töökeskkonda. Kui ohutegurit ei ole võimalik vältida, tuleb riske maandada – vajalik võib olla ka töökorralduse või -protsessi muutmine.
Paremas töökeskkonnas on töötajad motiveeritumad ja on vähem kaebusi, sest töötamine on mugavam. Peale selle, et tehtavad muudatused, näiteks töökoha ümberkorraldamine, uued või kohandatud seadmed, uued tööprotsessid muudavad töö ohutumaks ja tervislikumaks, muutub töö ka tõhusamaks ja tootlikumaks. Nii parandab süsteemne riskihindamine töötervishoidu ja tööohutust ning ettevõtte äritulemusi läbi paranenud konkurentsivõime ja tõhususe.
Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlusvooru raames toetatakse ettevõttes riskianalüüsi läbiviimist, ohutegurite parameetrite mõõtmist ning töötajate tervisekontrolli suunamist. Siinkohal tuleb silmas pidada, et riskianalüüs on toetatav ainult juhul, kui see sisaldab ohutegurite parameetrite mõõtmist. Töötajate tervisekontrolli suunamise vajadus peab tulenema eelpool nimetatud riskianalüüsist. Taotlusi on huvilistel võimalik esitada jooksvalt sihtasutusele INNOVE kuni toetuseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2013. Täpsem info taotlusvooru kohta asub sihtasutuse INNOVE kodulehel www.innove.ee
Mis on riskihindamine?
Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. See on tööprotsessi kõikide asjaolude süstemaatiline analüüs, mille eesmärk on välja selgitada järgmist:
■ Mis võib põhjustada vigastusi või kahju?
■ Kas neid ohte saab kõrvaldada?
■ Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramiseks?
RAUNO PIIRSALU, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakond
