Ülemöödunud nädalal käis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker välja uue komisjoni koosseisu. Ja nagu meilgi nimetab valitsuse ametisse riigikogu, ei asu Euroopa Komisjon, mida võib tinglikult nimetada Euroopa valitsuseks, tööle enne heakskiidu saamist Euroopa Parlamendist.
Kas see heakskiit tuleb?
Lõplikult saab sellele küsimusele vastata alles siis, kui kõik kandidaadid on käinud Euroopa Parlamendis, kus toimub nn kandidaatide kuulamine. Siiski tundub üha tõenäolisem, et kuigi esialgu välja pakutud nimekirjas on palju väga kogenud poliitikuid, on koosseisus oodata ka muudatusi.
Kui juhtub, et mõni väljapakutud volinikest saab väga terava kriitika osaliseks, on tõenäoline, et Juncker palub liikmesriigil hoopis uue kandidaadi nimetada. Niisamuti võib juhtuda – ja 5 aastat tagasi ka juhtus –, et mõni kandidaat end parlamentaarse kuulamise käigus ise taandab.
Uuenduslik ülesehitus
Aga kõigest järjekorras. Kuigi tegemist on enamasti kogenud poliitikutega, on muljetavaldavast CV-st isegi olulisem inimeste kompetents neile usaldatud teemavaldkonnas.
Volinik ei saa olla ainult suurepäraste poliitiliste laveerimis- ja kompromissioskustega esindusnägu. Ta peab olema ka oma valdkonna hingestatud vedaja, kes suudab Brüsseli ja liikmesriikide ametkonnad ühiste eesmärkide nimel tööle panna. Seejuures esindavad ja kaitsevad nad Euroopa Liitu tervikuna, mitte ei teosta oma partei või ühe liikmesriigi huve.
Kindlasti võib uuenduslikuks pidada Junckeri lähenemist komisjoni ülesehitusele, kus on määratud kuus asepresidenti, kes koordineerivad omas valdkonnas teiste volinike tööd. See näitab uue komisjoni prioriteete, kuigi ei ole päris selge, milline nende asepresidentide roll tulevikus reaalselt on.
Finantsdistsipliini jätkumine
Eestile usaldatud digitaalse siseturu asepresidendi koht on kahtlemata tunnustus e-Eesti eduloole. See on võimalus mängida Eesti suuremaks, kui on meie geograafilised piirid. Ajal, mil kübersõjad on muutumas reaalsuseks, on oluline, et lisaks ühtsele digiturule võetaks fookusse ka küberkaitse teemad. Euroopa vajab selget poliitilist lähenemist küberkaitsele, mida ei saa jätta üksnes liikmesriikide valitsuste hoolde, vaid kus peab kaasa rääkima ka Euroopa Parlament.
Positiivne on ka tugev asepresidentide kolmik – hollandlane Timmermans, soomlane Katainen ning lätlane Dombrovskis –, kes hakkab koordineerima majandusalasid. See on signaal finantsdistsipliini jätkumisele, ühtlasi ka tunnustus riikidele, kes on rihma pingutades suutnud majanduskriisist edukalt väljuda.
Komisjoni ja kogu Euroopa Liidu uusi sihte järgnevateks aastateks näitavad ka kaks uut ametikohta. Enam ei ole volinike hulgas eraldi laienemisvolinikku. See valdkond on liidetud naabruspoliitikaga, millest saab välja lugeda, et EL laienemist lähiajal aktiivselt päevakorda ei tule. Esmakordselt on eraldi volinikukoht migratsiooniga seotud probleemide lahendamiseks, sellega tegeleb migratsiooni ja siseasjade volinik.
Võimalikud kitsaskohad
Kui vaadata võimalikke kitsaskohti, siis üheks selliseks on kindlasti ajakava. Euroopa Parlamendi roll on viimastel aastatel oluliselt tähtsamaks muutunud ning parlamendi huvi on eelnevalt väga põhjalikult veenduda kõikide volinike sobivuses. Igasugused muudatused, uute kandidaatide kokkuleppimine ja nimetamine võtavad omakorda aega. Seetõttu on täna reaalne oht, et komisjoni ametissenimetamine võib lükkuda isegi novembrisse.
Juba praegu on selge, et näiteks Sloveenia kandidaadil Alenka Bratushekil, kes ennast ise peaministrina volinikuks nimetas, pole kodumaa praeguse valitsuse toetust. Ka Ungari voliniku osas on tugevaid kahtlusi seoses tema vastuolulise tegevusega kodumaa pressivabaduse osas. Kõrge välisesindaja Federica Mogherini sobivust ametisse on põhjalikult arutatud ka Eesti meedias.
Lisaks on vähemalt kaks teemat, mis vajaks senisest oluliselt selgemat sihiseadmist ning konkreetset vastutajat ja Euroopa tasandil teema vedajat. Ühelt poolt korruptsiooni ohjeldamine ning Venemaa poolt aastaid Euroopasse eksporditud korruptsiooni peatamine. Teiselt poolt aga on üha tungivamalt üles kerkimas igasuguste euroreeglite lihtsustamise vajadus. Ülereguleeritus ja liiga keeruline asjaajamine ühelt poolt ning korruptsioon teiselt poolt on teemad, mis reaalselt pidurdavad liikmesriikide majanduse arengut ning koormavad kogu ühendust.
Nii et kui vaadata uut väljapakutud Euroopa Komisjoni koosseisu, on siin Eesti vaatenurgast mitmeid häid aspekte. Seatud prioriteedid annavad kindlust järgmisteks aastateks ning kinnitavad, et Eesti (ja Põhja-Euroopa tervikuna) on olnud õigel kursil. Samas ei ole see nimekiri täna kindlasti veel lukus, sest tahame saada europarlamendis täieliku selguse ning nimetada ametisse sellise komisjoni, kelle kõikide liikmete osas valitseb sajaprotsendiline kindlus. TUNNE KELAM, Euroopa Parlamendi saadik, Isamaa ja Res Publica Liit
