Meeta Sõna, pensionär Põltsamaalt:
?Minu jaoks pole neil enam erilist tähendust. Lapsed ja lapselapsed on kaugel, polegi kellegi jaoks küpsetada ja mune värvida. Meie pere jaoks on need kevadpühad ja ei oma nii suurt tähtsust kui jõulud, mil lapsed koju tulevad. Midagi rohelist ? kausikesel kasvava muru, mõne kase- või kirsioksa olen püüdnud pühade ajaks küll ajatada. Mäletan, et koolis sai pühade ajal värvitud mune vahetatud ja kirikus käidud. Meie jaoks oli eriti põnev südaöine jumalateenistus õigeusu kirikus, kui tehti rongkäik küünalde, pühakujude ja -piltidega ümber kiriku. Ja see meeldiv viirukilõhn on senini meeles.?
Aime Salundi, vanavanaema Pakaste külast:
?See väga ilus püha on jäänud mu hinge juba lapsest saati. Palmipuudepüha ajal oli selline komme, et kauem magajatele anti urbadega vastu peput. Meile tegi see nalja, ootasimegi seda. Ülestõusmispühade ajal olime aga varakult üleval, sest ema ütles, et sel päeval pidi päike tantsima. Vudisime õue vaatama ja kuuseheki alt jänku toodud mune otsima. Huvitav, et ilusaid pühademune leidsime alati. Minu kodukirik Kodaveres on kaugel, nii et pühade ajal enam sinna ei jõua. Nüüd istume koos abikaasaga televiisori ees ja jälgime ülekantavaid jumalateenistusi ja hommikul kuulame raadiost kirikusaateid.?
Kristi Ütt, üliõpilane Põltsamaalt:
?Minu jaoks pole sel niivõrd kristlik püha kui tärkamise ja kevade ootamise aeg. Nendeks pühadeks oleme alati mune värvinud, seda nii sibulakoorte kui igasuguste värvidega. Kunagi kleepisime tühjaks puhutud munadele suled külge ja maalisime näod pähe. Viisime värvilised munad õue õunapuu okstele rippuma. Oli ilus, nagu kevadine jõulupuu ? kõik möödujad jäid imetlema. Kaunistatud pühademune olen viinud sõpradele kingituseks, ilusaid mune olen ka vastu saanud. Tänavu on mul pühade aeg tavalisest kiirem: kool nõuab oma osa ja on vaja aasta lõputööd kirjutada. Volbripäeva tähistamiseks tahan küll aega võtta ja seda suuremalt tähistada.?
Robert Miilman, endine kinomehhaanik Jõgevalt:
?Eks see üks munasöömise püha ole. Kui jõulude ajal on laual rohkelt sülti, hapukapsast ja verivorsti, siis nüüd munarooga. Väikesi lapsi enam kodus ei ole, nii ei hakka me värvidega mängima, vaid koksime naisega valgeid mune. Täpilisi vutimune pole veel ostnud ega proovinud, kanamunadest saab ikka suurem suutäis. Kalendri järgi on suur reede nüüd puhkepäev, kuid olen vaba pensionär ja mul on iga päev nagu püha. Järgmine nädal on mul pensipäev. Aprillis pandi pensile veidi juurde ? saab rohkem mune osta. Liha ka, mida sa sest munast ilma liha ja rasvata ikka praed. Nüüd võib pühade puhul ka väikese napsi lubada.?
Tea Romann, Jõgeval praktikal olev üliõpilane:
?Nendel pühadel on keskmisest suurem tähendus. Seegi on oluline, et pühademunade värvimise ja koksimise ajal saab kogu pere kokku. Urvad ja kaseoksad on juba tuppa toodud, pühade ajal paneme lehteläinud kaseokstele kaunistuseks tibukesed külge, korvikene värvilisi mune vaasi alla ja ongi pühadekompositsioon valmis. Olen kevadpühadeks teinud lõngast ja muust materjalist tibusid, joonistanud ja maalinud kaarte, kudunud ja valmistanud teisigi kingitusi. Nüüd on põhiline rõhk õppimisel ning käsitööga ei jõua tegelda. Arvan, et enamik noori ei võta pühi nii surmtõsiselt kui vanemad inimesed.?
Evi Käär, pensionär Jõgevalt:
?Need ülestõusmis-, lihavõtte-, muna- või kevadpühad, oleneb sellest, kuidas neid keegi on harjunud kutsuma, on rõõmsad pühad. Mulle meeldib rõõmus olemine ja inimesed, kes oskavad pühadest lugu pidada ja neid tähistada. Vanasti olid kõik kolm ülestõusmispüha tööst priid, kuid külas hakati käima alles teisel pühal. Kui loomad talitatud, ütles mulle ema, et läheme nüüd tädile külla ja viime pühad ära. Ennem sai pühadeks oma poolsada postkaarti saadetud ja ka ise saadud. Nüüd on müüa väga ilusaid pühadekaarte, kuid raha on vähevõitu ja üle kümne ei jõua neid enam saata.?
ARDI KIVIMETS
