Kaheksas märts oli rahvusvaheline naistepäev. Süveneme sel puhul Eesti naise ellu ja jälgime tema ajakasutust ühe päeva jooksul.
Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel algab Eesti naise tasustatud tööpäev hommikul umbes kell pool üheksa. Tööleminek võtab aega tavaliselt kahekümne minuti ringis. Naine kasutab võrreldes mehega liikumiseks autot vähem ning eelistab rohkem ühistransporti, jala või jalgrattaga liikumist. Sellega annab ta iga päev oma panuse energiasäästlikkusse ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisse, mis on muuseas üks strateegia “Euroopa 2020” eesmärkidest.
Naine töötab intensiivselt kogu ennelõuna. Natuke pärast kella 12 läheb ta lõunale ja naaseb hiljemalt pool kaks pärastlõunal. Töölt lahkub veidi pärast nelja. Sellise rütmi järgi elab umbes 30 protsenti Eesti naisi.
Kodustes töödes on naisel kahtlemata kandev osa. See on nii mitte ainult Eestis, vaid paljudes Euroopa riikides. Naised kulutavad kodustele töödele aega ligi kaks korda rohkem kui mehed. Kui paljudes Euroopa riikides peavad naised ka koduseid töid tehes lõunapausi, siis Eesti, Soome, aga ka Suurbritannia naistele on iseloomulik, et kodused tööd jaotuvad enam-vähem ühtlaselt kogu päevasele ajale. Eesti naiste koduste askelduste tippaeg on just hommikul pärast ärkamist ja õhtul töölt tulles. Kõige rohkem aega kodustest töödest — ligi tund ja 20 minutit — kulutab naine söögi valmistamisele. See on ligi pool tundi enam kui Soomes, Rootsis ja Norras. Sellele järgnevad majapidamise korrashoid ja lastega tegelemine. Ajavahemikus kella seitsmest hommikul kella seitsmeni õhtul tegeleb koduste töödega stabiilselt 30 protsenti naisi.
Perega koos on naine päevas ligi kolm tundi. Pool tundi päevas pühendab naine lastele ja peaaegu veerand tundi mõne teise leibkonna aitamisele. Lisaks sellele kulub tal päevas poolteist tundi suhtlemiseks inimestega väljaspool oma peret. Poodides käimisele ja mitmesuguste teenuste tarbimisele kulub naisel päevas 26 minutit, mis on kõigest viis minutit kauem kui mehel. Naiste poodlemise aeg on viimase kümnendi jooksul veidi kahanenud, meestel seevastu paari minuti võrra pikenenud. Naised saavad poes käimise ja teenuste tarbimise pealt kokku hoida tänu sellele, et meil on viimase kümnendi jooksul arenenud välja suured kaubanduskeskused, kuhu on koondatud ka teenused.
Vaba aega on naisel päevas viis tundi ja 16 minutit. Viimase kümnendi jooksul on see aeg enam kui poole tunni võrra pikenenud. Vabast ajast võtab märkimisväärse osa (üle kahe tunni) telerivaatamine. Lisaks sellele veedavad naised 37 minutit suheldes, 30 minutit lugedes, 25 minutit arvuti taga oma asju ajades ja teist niipalju võimeldes või mul moel spordiga tegeldes. Naiste vaba aja sisse mahuvad veel meelelahutus ja kultuur, muusika kuulamine, hobidega tegelemine, vaba ajaga seotud liikumine.
Kaks kolmandikku naise ööpäevast möödub kodus. Söömisele ja joomisele kulutab naine võrreldes sajandivahetusega umbes seitse minutit enam, isiklikeks tegevusteks neli minutit enam. Keskmine Eesti naine magab ööpäevas kaheksa tundi ja 52 minutit. Ta ärkab enne kella seitset hommikul ja läheb magama enamasti pärast kümmet õhtul.
Artiklis on kasutatud Statistikaameti 2000. ja 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmeid.
i
KUTT KOMMEL, statistikaameti analüütik
