Raske öelda. Ühes aga võib kindel olla, et palju oleneb meist endist. Sellest, kuidas igaüks plaane teeb, mida ära püüab teha ja milliseid otsuseid vastu võtab. Ka näiteks sellest, kellele märtsikuu esimesel pühapäeval oma hääle annab.
Tegelikult peaksid asjad pisut paremaks minema, sest euroraha on nüüd käes. Et ennast Euroopale paremaist paremana näidata, mängisime end eurotuhinas sotsiaaltoetuste kärpimise ja maksutõusude maailmameistriks. Et see kõik pidi olema ajutine ja euro saamise eesmärgil, oli rahvas nõus välja kannatama. Pettumus tabas, kui rahandusminister aasta lõpus välja käis, et Eestist ei tohi saada euroopalik sotsiaalriik ning kärpimised tehtigi selleks, et toetustega euro tuleku sildi all igavesti hüvasti jätta. Kahju. Sotsiaalsfäär ja tervishoid on meil niigi vaeslapseseisuses.
Hinnad ronisid lakke
Mulle tundub, et Savisaare kiriku- ja parteiraha skandaal pandigi lahvatama just selleks, et rahva tähelepanu eurorahale ülemineku raskustelt kõrvale juhtida. Kuigi valitsus pole räiget hinnatõusu euro saabumisega siduda lubanud, hakkasid toiduainete ja teenuste hinnad kiiresti tõusma just möödunud aasta juunikuust peale, kui Brüsselist euro tuleku lõpliku kinnituse saime.
Lumepall hakkas veerema ja aasta lõpuks ronisid hinnad lausa lakke. Novembri hinnatõus oli Eestis üle kahe korra kiirem kui ELis. Osa toiduaineid kallines kümnete protsentide kaupa, kohaliku värske kurgi hind tõusis koguni 70 protsenti. Piimahind on kasvanud aastaga ligi 40 protsendipunkti, köögivili 75 protsenti, elektri, soojuse ja kütte hinnad lakke karanud. Keskküttega korteri toasooja hind on mõne aastaga tõusnud kaks ja pool korda. Hinna teevad eeskätt kõrgeks just riigi poolt maagaasile peale pandud ja siis kahekordseks tõstetud aktsiisimaks ja käibemaksu tõus
5 protsendilt 20-le. Ka elektri hinda on paari aastaga 24 protsendi võrra kergitanud just maksud. Bensiiniliiter maksis aasta lõpul juba 19 krooni. Üle 50 protsendi mootorikütuse hinnast läheb riigile maksudeks. Raju hinnatõus on leidnud aset tingimustes, kus palgad ja pensionid on külmutatud ja töötute arv 106 tuhande piirimail. Tuletame meelde, et ikka veel registreerib igal nädalal end töötuks 1600 kuni 1700 uut inimest ja et juba ligi 60 protsenti registreeritud töötutest on täna pikaajalised ja elavad toimetulekutoetusest või on päris sissetulekuta, rääkimata nendest töötutest, kes on registrist ammu välja kukkunud. Arvan, et palju on neid inimesi, kes arvavad, et eurole üleminekuga on Eestis kiirustatud ja selleks toodud ohvrid on olnud liiga rängad. Euro kiire käibelevõtt ja üle oma varju hüppamine on toonud kaasa kihistumise süvenemise ja paljude inimeste vaesumise kiirenemise.
Teised parteid on ka välismaalt raha saanud
Et rahva pahameelt põhiprobleemidelt kõrvale suunata, paisati ajakirjandusse alati hästi töötavad Vene kaart ja Savisaar. Mäletan, kuis mõni päev enne 2003. aasta valimisi oli Päevalehes tollase moekirjaniku Kaur Kenderi hädakarje –“Meie riik, Eesti Vabariik on ohus, ärge valige Keskerakonda!”. Mäletan, kui sotsid panid 2005. aastal ajalehte Postimees reklaami – “Valid Savisaare, saad Putini”. Mäletame Panovi raudu panemist 2007. aastal, Viisitamme süüdistamist Pärnus. Kõiki neid süüdistati Kapo jälitustöö tulemusel, kuid hiljem kohus neid ei arvestanud. Või president Rüütli poriga ülekallamine nn lossiskandaalis, mis osutus hiljem täielikuks blufiks ja provotseeritud skandaaliks. Või nn lindiskandaal 1995. aastal. Ka siis hüüti, et Eesti riik on ohus ja siseminister Savisaar võeti ametist maha. Kas keegi on neid linte või kassette oma silmaga näinud? On neid televiisoris näidatud või raadios kuulda antud? Muidugi mitte, sest neid pole olnud olemas. Kus on Venemaal väidetavalt peetud rahaküsimise vestluste salalindid? On vaid peaministri ja presidendi kindel veendumus, et Ninasarvik raha küsis.
Kui aga vaadata Eesti senist poliitilist praktikat, siis pole erakondade välisrahastamise teema seni veel kedagi poliitikast minema ajanud. Jutt pole 1990. aastatest, kui meie Isamaa-nimelise partei ju sisuliselt lõid ja seda pidasid ülal Saksamaa kristlikud demokraadid ning SDE ja Mõõdukate kulud katsid Rootsi mõttekaaslased. Ka Res Publica sündis ju suuresti Vene transiidiäri finantsidest.
Reformierakonna kuldsponsor Maksim Liksutov sai aga jõulude ja aastavahetuse varjus 28. detsembril 2005 justiitsminister Rein Langi ettepanekul peaminister Ansipi otsusega isegi eriteenete eest Eesti kodakondsuse. Meenutan ka, et USA raudteekuningas Edward Burkhardt teatas 2007. aasta jaanuaris avalikult, et Reformierakonna esindaja nõudis tema firmalt
i
MARIKA TUUS, Riigikogu liige, Keskerakond
