Ühesõnaga ? kes rohkem sööb, see rohkem maksab ? kui võrrelda ökoloogilist maksureformi restoranikülastusega. Restoraniarvega oleme harjunud, kuid vastumeelsed on need ikkagi, sest maksmine on alati ebameeldiv tegevus, mida suudab leevendada üksnes tarbimine. Sedagi mitte lõputult, sest rasvunult varitsevad meid juba uued ebameeldivused.
Ökoloogilise maksureformi puhul tuleb vaadelda nii üksikisiku kui ka ühiskonna huve. Ühest küljest moodustavad need huvid terviku, kuid igapäevaelus kipume üksikisiku huve vähemalt esmalt ja enda vaatenurgast ühiskonna huvidele eelistama.
Võtame näiteks prügila ? kõigile meeldib puhas elukeskkond, aga prügilate jaoks on kohtade leidmine peaaegu võimatu. Vaja on, aga endale naabriks ei taha. Inimlik.
Ökomaksud motiveerivad säästma
Ökoloogilise maksureformi idee on keskkonnasäästliku tarbimise hoogustamine. Ükski muutus ei sünni üleöö ega anna silmapilkseid tulemusi. Tark muutus paneb aga lumepalli veerema ? käivitab soovitud protsessi. Maksud on läbi aegade kogu maailmas olnud protsesside käimalükkajad.
Õiglane maksustamine muudab suure hulga inimeste käitumust soovitud suunas ja isegi kui kõik seda suunda ei järgi, peavad nad selle eest rohkem maksma, mis korvab nende poolt tekitatud võimaliku kahju teistele inimestele ja ühiskonnale tervikuna.
Peamised keskkonnamaksud on Eestis juba täna olemas. Energiamaksudest on meil kütuseaktsiis, saastemaksudest saastetasud ja veekasutustasud ning loodusvaramaksudest ressursikasutustasud ? nii maavarade kaevandamise kui ka jahipidamise eest.
Eestis aga peaaegu puuduvad transpordimaksud, välja arvatud raskeveokimaks. Keskkonnamaksuga ei maksustata Eestis ka sõiduautosid. Selles osas oleme Euroopas erand koos Leeduga.
Kuigi Eestis maksustatakse nii saastamist, olulisemate loodusvarade kasutamist kui ka jäätmete tekitamist, on kehtivad määrad sedavõrd väiksed, et need ei anna inimestele ja ettevõtjatele piisavalt tugevat signaali muutmaks oma käitumist keskkonnasäästlikumaks ja loodusressursse väärtustavaks.
Lastele jäävad tühjad pihud?
Praegune majandussüsteem toimib keskkonda piisavalt arvestamata ? loodusvarade kasutamine ja keskkonnale kahjulike jäätmete tootmine ületab keskkonna võime neid varasid taastada ja keskkonnale kahjulikke jäätmeid siduda.
Keskkonnatasud ei täida Eestis üldjuhul oma eesmärki. Inimesed teevad kaupade ostmisel ja teenuste tarbimisel oma otsused lähtuvalt turuhindadest, kuid kaupade ja teenuste hinnas ei ole adekvaatselt kajastatud kulutatud loodusvarade ja tekitatud jäätmete hulk.
Põhjamaades on keskkonnamaksud ühed maailma kõrgeimad, kuid seetõttu on neil ka üks Euroopas vähemsaastunud elukeskkond. Keskkonna- ja eriti energiamaksud on osutunud efektiivseteks meetmeteks vähendamaks keskkonnale kahjulike energiatoodete kasutamist. Enamik inimesi käitub mõistlikult ja järgib mõistlikku suunda, kui teda selleks vähegi motiveerida.
Soomes kehtib nii sõiduautode registreerimismaks kui ka aastamaks. Lisaks on raskeveokite aastamaks nagu ka Eestis, aga maksumäärad on Eesti omadest kolm korda kõrgemad.
Tööjõumakse tuleb vähendada
Kõrge(ma)d maksud ei ole kindlasti valitsuse eesmärk, hoopis vastupidi, kuid selle saavutamiseks on vaja suunata inimesi võimalikult säästlikule tarbimisele.
Eesti ökoloogilise maksureformi üheks eeskujuks on Saksamaa, mille maksureformi teise etapi (2000-2003) eesmärgid olid Saksa valitsuse koalitsioonileppes kirjas nii: energia säästmine, energiaefektiivsuse parandamine; tööhõive olukorra parandamine sotsiaalmaksu vähendamise teel.
Selliste eesmärkide seadmise põhjuseks on lihtne fakt, et fossiilenergia varud on piiratud, kuid hind madal. Madal hind ei stimuleeri enegiasäästu võimaluste ärakasutamist ega taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.
Samal ajal olid tööandjate ja töövõtjate palgad koormatud kõrge sotsiaalmaksuga. See mõjutas negatiivselt Saksamaa konkurentsivõimet ning andis panuse niigi kõrgesse tööpuudusse.
Tänaseks on valitsus avaldanud toetust rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaministeeriumi spetsialistidest koosneva töörühma koostatud ökoloogilise maksureformi alustele. Tulemus peab muutma Eesti elu paremaks. Eelkõige ühiskonna elu tervikuna ja siis iga üksiku kodaniku oma. Ja seda lähtuvalt sellest, et meie riik oleks olemas ja konkurentsivõimeline ka paari põlvkonna pärast.
KAJAR LEMBER, rahandusministri nõunik, Rahvaliit
