Nii mõnigi kaaskodanik ehk muigas, kui televiisorist Pirita linnaosavalitsuse töötajaid nägi, kes koerakakahunnikute juurde kollaseid lipukesi heiskasid. Paraku on see “naer läbi pisarate”, sest Jõgevalgi võiks edukalt sama aktsiooni korraldada. Kilekotiga varustatud koeraomanik, kes looma kükitamise järel koristamiseks kummardub, on Jõgeval tõeline haruldus, hunnikuid mustendab aga igal sammul.
Sama haruldane on ka koera jalutusrihma otsa panek, suukorvist ei ole aga mõtet üldse juttu teha.
Juba mitu hommikut hirmutab Jõgeval jalakäijaid vasikasuurune idaeuroopa lambakoera moodi peni, kes vabalt ringi jookseb. Kui sellel loomal on kusagil peremees, kes saja meetri kaugusel naabriga juttu ajab või loomal sabas sörgib, siis on hästi. Aga kui peni on lihtsalt lahti pääsenud? Samal ajal lähevad lapsed kooli ja väiksemaid viiakse lasteaeda. Mis õigusega neid hirmutatakse? Tavapärane vastulause koeraomanikult kõlab, et oh, ega ta hammusta… Aga kui ükskord on esimene kord? Head kaaslinlased, kui te pole võimelised oma koeraga tsiviliseeritud moel jalutamas käima ega tema järelt koristama, siis ärge teda võtkegi. Kahjuks ei saa loomad endale peremeest valida, vastasel juhul väldiksid nad süüdimatuid, kes taltsutavad, kuid vastutada ei suuda.
2. aprill 2011
