Palkade ja sotsiaalmaksude summa oli Eestis 2011. aastal 7,45 miljardit eurot. See oli 46,7 protsenti ehk pisut vähem kui pool kogu Eestis loodud lisandväärtusest ning üsna lähedane viimase kümne aasta keskmisele. Teisisõnu, loodud lisandväärtuse töötajale kuuluv osa on praegu umbes sama, mis see on olnud kümne aasta keskmisena.
Tollal, 2001. aastal oli palkade ja sotsiaalmaksude summa 2,8 miljardit eurot. Eestis välja makstavate palkade summa on kasvanud kümne aastaga 140 protsenti. Hinnad seevastu on kasvanud samal perioodil 49 protsenti.
Majanduskriis andis tagasilöögi
Majanduskriis aastatel 2008–2009 andis palkade kasvule tagasilöögi, sest meie ettevõtete võimalused oma kaupa ja teenuseid müüa halvenesid järsult. Näiteks kaupade eksport langes 2009. aastal eelnenud aasta tasemega võrreldes ligi neljandiku. Koos siseturu nõudluse langusega (kaubandus, ehitus) vähenes ka töökohtade arv. Eestis vähenes tööga hõivatute arv 2007. aasta rekordiliselt kõrgelt 660 tuhande tasemelt 554 tuhandeni 2010. aasta alguseks.
Ettevõtted pidid ellujäämise nimel kulusid kärpima, sest toodangu müük ja marginaalid vähenesid. Paljud ettevõtted, kes kärpeid piisavalt kiiresti ei suutnud teha, olid sunnitud tegevuse lõpetama. Nõudluse nii kiire muutus oli ootamatult järsk ning eksportivad ettevõtted said oma välispartnerilt sisuliselt üleöö teada, et juba homme nende toodangut enam ei vajata. Tagantjärele võib öelda, et mida kiiremini ettevõtted oma tootmist vähendasid, seda kindlamini õnnestus pankrotti vältida ja nõudluse taastumisel inimesi tagasi tööle võtta. Kui ettevõttel tulusid ei ole või need on näiteks kolmandiku võrra langenud, siis on äärmiselt oluline oma tegevust vastavalt kohandada.
Palgatase oleneb ettevõtte edust
Nagu juuresolevast tabelist võib näha, langesid 2009. ja 2010. aastal välja makstud palgad. Peamiseks mõjutajaks oli siin ikkagi tööhõive vähenemine. Samas, palkade osakaal SKP-s, millest oli juttu eespool, isegi kasvas, sest ettevõtete rahavoog nõrgenes veelgi enam. Nüüdseks on ettevõtete rahavoo ja tööjõukulude suhe jõudnud enam-vähem sellisele tasemele, kus see tõenäoliselt stabiliseerub.
Peamine on siiski tähele panna, et ettevõtte edust oleneb ka palgatase. Kui näiteks saja töötajaga ettevõtte käive on üks miljon eurot, siis tööjõukulud (palgad koos sotsiaalmaksuga) ei saa ületada 10 000 eurot aastas inimese kohta, isegi kui ühtegi muud kulu ei ole. Brutokuupalgana võimaldaks see maksta veidi üle 600 euro. Teeninduse valdkonnas (juuksur, IT) on võimalik tõepoolest leida ka selliseid tegevusi, kus personalikulu on valdav.
Paljudes valdkondades on olukord muidugi mõnevõrra keerulisem, sest on ka palju muid kulusid lisaks tööjõule –ettevõte ei saa maksta pikaajaliselt rohkem palka, kui ta lisandväärtust loob.
Suur palk eksportivast ettevõttest
Erinevates ettevõtetes on palgad siiski üsna erinevad. See on ka loomulik, sest tegevusalade lõikes erinevad ka töö keerukuse aste ja oskustega inimeste kättesaadavus. Näiteks on tootmisettevõtetes tunda pigem inseneride ja tootmisjuhtide puudust.
Juba 2010. aastal oli 40 Eesti suurema eksportööri hulgas 21 ettevõtet, mille keskmine palgatase ületas 1000 eurot kuus. Nende seas oli omakorda üheksa ettevõtet, mille keskmine palgatase oli üle 1300 euro kuus – Eesti keskmine palk oli 2010. aastal 788 eurot ja 2011. aastal 831 eurot kuus.
Tuleb veel lisada, et suuremate eksportijate puhul on valdavalt tegemist suure töötajate arvuga. 40 suurema eksportööri hulgas oli 25 ettevõtet, kus oli üle 200 töötaja. Loomulikult on erinevused ka tööstussektori siseselt suured, aga Eesti mõistes suurtes tööstusettevõtetes 600 eurost madalamat keskmist palka sageli ei näe.
Samas jäi suuremates kaubandussektori ettevõtetes keskmine palgatase vahemikku 430–700 eurot (viies nende hulgast valitud ettevõttes töötas 2010. aastal üle 6300 inimese). Üheski suuremas kaubandusettevõttes ei ületanud ettevõtte keskmine palk riigi keskmist palka. Seega erineb palgatase sektoriti märkimisväärselt. Lihtsamini õpitavates ametites on palgatase selgelt madalam, sest seal on konkurents töökohale märksa suurem ning ettevõttel võimalus töötajaid rohkem valida. Kui lihtsamates ametites hakkaksid sissetulekud ületama keerulisemat tööd tegevate palgataset, hakkaks tööjõud paratamatult sellesse sektorisse koonduma ning suurendaks seal töötajate konkurentsi veelgi.
URMAS SIMSON, Swedbanki portfelli juhtimise üksuse valdkonnajuht
