Igal kevadel on teed ning tänavad väga auklikud ning võimalusi auto ära lõhkuda jagub. Velgede ja rehvide vahetus võib maksma minna aga sadu või lausa tuhandeid eurosid, mille eest saab paljudel juhtudel teeomanikult hüvitist nõuda.
Teoreetiliselt on kahju hüvitamise kord küll selge, kuid praktikas on see üsna keeruliseks tehtud. Siiski on olemas kindlad juhtumid, mil hüvitise nõudmine on igati õigustatud.
Millistel juhtudel saab kompensatsiooni nõuda?
Teeseaduse kohaselt peab tee seisund tagama ohutu liiklemise. Kui see ei ole tagatud, peab tee omanik ohtlikud kohad liiklusmärkidega tähistama, liiklust piirama või tee sulgema. Kui seda ei ole tehtud ning samal ajal tekib liiklejale teel kahju, on tee omanik seadusest tulenevalt kohustatud kahju hüvitama.
Siiski ei vabasta pelgalt hoiatava märgi paigaldamine tee omanikku vastutusest. Nii võib mõnel juhul esitada nõude kompensatsiooniks ka siis, kui teeomanik on liiklejaid halbadest teeoludest teavitanud, kuid pole seda teinud korrektselt. Nõuet on mõtet esitada juhul, kui kahju tekitanud auk ületab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud teeseisundi nõudeid ning teeomanik polnud teed liiklemiseks sulgenud ega liiklust seal piiranud. Näiteks ei või kiirteel ja põhitänaval olla auke läbimõõduga üle
Kaskokindlustus on kiireim viis hüvitise saamiseks
Löökaugust läbisõitmisel on kõige lihtsam küsida tekkinud kahju hüvitamist oma kindlustusseltsilt. Seda muidugi juhul, kui teie sõidukil on kehtiv kaskokindlustuse leping. Kaskokindlustuse raames saab hüvitist isegi siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud. Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleks juba õnnetuspaigast kindlustusseltsi klienditeenindusse helistada ning sealt saadud juhiseid järgida.
Arvestada tuleb aga sellega, et auto remondikuludest arvestab kindlustusselts maha kindlustuslepinguga määratud omavastutuse. Kui aga õnnetuspaigas on kohal käinud politsei ning kõik dokumendid on korrektselt vormistatud, võib omavastutuse ulatuses hüvitist nõuda teeomanikult. Oma kahjunõudega tuleks teemaomaniku poole pöörduda ka kaskokindlustuse puudumisel, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisega saadud kahjusid ei hüvita.
Õnnetuse tõendamine sündmuspaigal
Teeomanikult kogu hüvitise või kaskokindlustuse omavastutuse sissenõudmine võib kujuneda üsna pikaks ja keerukaks protsessiks. On oluline rõhutada, et selleks on peaaegu alati vajalik politsei poolne juhtumi fikseerimine ja väga korrektselt vormistatud dokumendid.
Lisaks on politsei kohalolek vajalik ka õnnetuspaiga fikseerimiseks, näiteks kui puudus halvast teeolust hoiatav liiklusmärk või kui vaatamata märgi olemasolule tundub löökauk kahtlaselt suur. Et vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud teeseisundi nõuetele ei või teatud ajavahemikul teedel ja tänavatel teatud läbimõõduga auke olla, peaks politsei löökaugu sügavuse, laiuse ja pikkuse kindlasti ära mõõtma.
Paha ei tee ka tunnistajate olemasolul neilt kontaktandmete võtmine ning fotod õnnetuspaigast. Piltide tegemisel tuleks neid teha erinevate nurkade alt, et oleks näha nii sõiduki asukoht teel kui ka tekkinud kahjud. Õnnetuse koha ja põhjuste paiga puuduliku fikseerimise korral võib teeomanik väita, et sõidukijuht oli õnnetuses ise süüdi või et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval.
Kuidas edasi käituda?
Kui auto remondi maksumus ja muud kulud on selgunud, tuleb kahjunõue koos tõendusmaterjaliga teeomanikule saata. Kahjunõue peab sisaldama juhtunu täpset asukohta, kuupäeva ja kellaaega, sõiduki ja selle omaniku andmeid ning tekkinud kahjude kirjeldust koos nende kõrvaldamise maksumusega. Tõendusmaterjaliks on remonditööde arve või hinnapakkumine, tunnistajate ütlused ning võimalusel ka fotod sündmuspaigast. Halvimal juhul võivad õigusabikulude kindlustuse kliendid pöörduda ka kohtusse, kuid tavaliselt on lihtsam ja kiirem kahjuhüvitises läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda.
i
MAIKO KALVET, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS juhatuse liige
