Kaebused naabrite juurest kostva valju muusika või ehitusmüra üle on üsna tavalised, kuid vahel on naabritele ette heidetud ka pühapäevast muruniitmist või õhksoojuspumba kasutamist. Kuidas on müraga seonduv õiguslikult reguleeritud?
Eestis kehtiv välisõhu kaitse seadus loeb müra üheks saasteallikaks. Müra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri määrusega ning need erinevad vastavalt piirkonna sihtotstarbele (näiteks elamuala või tööstuspiirkond), müra liigile ning selle kostmise kellaajale.
Korrakaitseseaduse kohaselt on ajavahemikul kella 22.00 kuni 06.00, puhkepäevale eelneval ööl aga kella 00.00 kuni 7.00 keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Erandiks on ööd vastu 1. jaanuari, 25. veebruari või 24. juunit. Seega võib tööpäeviti, kui pärast kella 22 kasutatakse naaberkorteris trellpuuri või tõmmatakse naaberkrundil mootorsaag käima, ilma pikema jutuga politsei kutsuda.
Keerulisemad on asjalood siis, kui mürarikkaid töid tehakse töö- või puhkepäeval päevasel ajal. Ühelt poolt on selge, et muru vajab niitmist ning ega küttepuudki ise saetud saa. Kui aga naabril on tavaks kreissaag käivitada pühapäeva hommikul kell 7 või väikelapse lõunauinaku ajal, siis võiks proovida temaga läbi rääkida ning kellaegades kompromissile jõuda.
Kui aga kokkuleppele ei jõuta või on tegemist püsivamat laadi töödega nagu uue maja ehitus või undav õhksoojuspump, tuleks nõu küsida kohalikust omavalitsusest, kes on avaliku korra eeskirjades müraga seonduvat sageli täpsemalt reguleerinud. Näiteks on Rae vallas keelatud müra normtasemeid ületavad tööd kella 8-20, kui tegemist ei ole vajadusega ennetada õnnetusi või likvideerida nende tagajärgi. Kui omavalitsusest abi pole, tuleks pöörduda müra mõõtmiseks ja järelevalveks terviseameti poole, kelle ülesandeks see seadusega pandud on. Arvestada tuleb seda, et müra mõõtmise metoodika on üsna keerukas ning normid piirkonniti ja vastavalt müra liigile erinevad. Selleks, et järelevalveasutus saaks teha ettekirjutuse müra vähendamiseks, peab mõõtmise tegema akrediteeritud labor profiseadmetega – nutitelefoni seadest või arvutiprogrammist siin kindlasti ei piisa.
Vahel ei ole aga probleemiks mitte naabrite juurest kostev müra, vaid selle pidev puudumine. Iseäranis just hoonestamata kruntidel või püsielaniketa majade ümber on muru juba enne jaanipäeva sageli rinnuni ning esindatud on kõik tuntumad umbrohuliigid, mis teevad tuulisema ilma korral tihekülvi ka naabri krundile. Sellise olukorra lõpetamiseks tuleks saata märgukiri omavalitsusele, kes kontrollib heakorraeeskirjade täitmist.
Kui mõni omavalitsus on heakorraeeskirjadesse suhteliselt üldsõnaliselt kirja pannud õigeaegse muruniitmise, heki hooldamise, umbrohu leviku takistamine ja ohtlike puude eemaldamise kohustuse, siis teine on need asjad üksikasjalikult kirjeldanud. Näiteks Rae vallas tuleb muru niitmist oma krundil ja tiheasutusala haljasalal teha “agrotehniliselt õigel ajal”, milleks on muru kõrgus kuni
i
MAIKO KALVET, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
