juulil saab teatavasti teoks esimene üle-eestiline avatud talude päev. Vooremaa jätkab nende Jõgevamaa talude tutvustamist, kuhu pühapäeval külalisi oodatakse. Torma vallas Ookatku külas on sel päeval võimalik uudistada Miku talu tegemisi.
Miku talu peremehel Sulev Tutil ja noorperemehel Mikk Tutil on harida 450 hektarit maad, sellest 400 hektarit on teravilja, rapsi ja herne all. Teraviljadest kasvatatakse varast otra, õlleotra, tali- ja suvinisu ning kaera. Küsimusele, miks neid kultuure nii palju peab olema, vastas Sulev Tutt, et nii on võimalik viljavaheldust arukalt korraldada. Ja ka riskid on nii paremini maandatud: ühel aastal on ju saagikam üks, teisel teine kultuur.
50 hektaril kasvab ristik ja see on toiduks lihaveistele. Talule lähemad ristikulapid on kasutusel karjamaadena, kaugematelt ristik niidetakse ja tehakse siloks.
Lihaveiseid kasvatatakse Miku talus kolmandat aastat. Kõigepealt sai ostetud kaheksa tiinet lehma ning seejärel ka pull. Lehmad olid segaverelised, pull aga puhast limusiini tõugu. Nüüdseks on lihaveiste kari kasvanud umbes neljakümnepealiseks, ent Miku talu pererahvas peab end nende loomade kasvatamise alal veel õpipoisteks. Ka lihaveiste müügi alal on neil veel kogemusi napilt: Rakvere lihakombinaati on praeguseks viidud vaid neli pulli.
Põllunduse alal on Miku talule koostööpartneriks teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili. Sealt saadakse väetis, seeme ja taimekaitsevahendid ning ühistu kaudu turustatakse ka põhiosa saagist.
“Oleme muretsenud endale ka Kevili Roodevälja kuivatikompleksi osakud. Kibedamal lõikusajal ei jõua meie oma kuivati kogu vilja ära kuivatada. Siis on hea, kui osa saagist saab Roodeväljal kuivatada ja hoiustada. Rajasime endale ka asfalteeritud kogumisplatsi, kuhu saab vilja kokku vedada. Sealt on hea seda autode peale laadida ja ära Roodeväljale viia,” ütles Sulev Tutt.
Ka need viljakasvatajad, kes müüvad oma toodangut Kevili kaudu, peavad hinna, mida selle eest makstakse, lukustama ise. Kevili teavitab põllumehi SMSi teel sellest, millist hinda börsil parasjagu pakutakse ning tootjatel peab olema närvi see õige ja hea hind ära oodata.
Üks alati puudu
Miku talu masinapargi kohta ütles Sulev Tutt naljatamisi, et üks masin on iga töö juures puudu, aga üldiselt saadakse hakkama. Talu esimene traktor oli omal ajal kolhoosist maha kantud MTZ-50 ja sellega pidid kõik tööd tehtud saama. Praegu on põhitraktorid uued MTZ ja Valtra ning lihtsamatel töödel on abiks ka mõned vanad MTZd. Esimene kombain oli Niva ja see sai kolhoosist ostetud 25 000 krooniga. See oli siis väga suur summa, aga masin teenis selle ausalt tasa. Praegune New Hollandi kombain on järjekorras juba viies, ent varsti vajab seegi väljavahetamist.
Suurema osa talutööst teevad Sulev ja Mikk kahekesi ära, kiiremal ajal käib abiks ka sugulasi ja päevilisi. Sulev võtaks hea meelega tööle ka ühe püsiabilise, aga see peaks siis olema heade oskustega, laia profiiliga ja loomu poolest sõbralik inimene. Ent sellised on tavaliselt juba kuskil ametis.
“Tänapäeva masina saab ainult sellise inimese kätte anda, keda sa täielikult usaldad,” ütles Sulev Tutt. Poeg Mikule ta usaldab, ehkki too on alles 22 aastat vana. Sest Mikk sai traktorirooli pihku juba, piltlikult öeldes, põlvepikkusena. Ning on talutöödes kogu aeg osaline olnud, ehkki õpib praegu hoopis Hollandis Breeda ülikoolis rahvusvahelist majandust-ärindust.
“Mikku pole kunagi vaja olnud talutöödes tagant sundida, pigem mõnikord hoopis tagasi hoida,” ütles Tuttide pereema Pille.
Selle aasta esimese poole oli Mikk praktikal ühes Sevilla (Hispaania) turismifirmas, kus tegeles turundustööga. Praktika venis poole aasta pikkuseks just selle tõttu, et Mikk vahepeal kodus talutöid tegemas käis.
Keeruline seletada
“Päris keeruline oli seletada, miks ma vahepeal koju kiirustama pean, aga firmas aktsepteeriti mu soovi, sest nad olid minu tööga üldiselt väga rahul,” ütles Mikk.
Ta tegi hiljuti Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis läbi taimekasvatusspetsialistide kursused. Kohal käia tal küll eriti aega polnud, ent iseseisvalt õppides suutis ta eksamid ära teha. Nüüd on ta mitte ainult hea praktik, vaid suisa paberitega põllumees.
Sulev Tutt õppis omal ajal Tihemetsa tehnikumis mehhaniseerimist ning töötas kümme aastat Sadala kolhoosis mehhaaniku ja töökoja juhatajana. Kui ta 1990. aastate alguses talu pidama hakkas (esialgu tegi ta seda kolhoositöö kõrvalt), sai ta esimesed
põllupidamise alased teadmised kauaaegsest agronoomist naabrimehelt Uno Kaselt.
Aja jooksul on Miku talus läbi proovitud igasuguseid tegevusalasid. On peetud sigu ja lüpsilehmi, kasvatatud kartulit ja juurvilja. Pereema Pille, kes muidu kogu aeg talust väljas palgatööd teinud, kasvatas omal ajal talule sularaha teenimiseks isegi mitut sorti salateid, mis Tallinnas väga hästi kaubaks läksid. Praegu panustatakse siis teravilja- ja rapsikasvatusele ning lihaveistele.
“Meil on olnud halvemaid ja paremaid aegu, aga stabiilsus ja mitmekülgsus on meil aidanud ajas kesta,” sõnas Sulev Tutt. “Ei saa öelda, et me ots otsaga kokku ei tuleks, aga teenitud raha leiab alati kindla paiga: see investeeritakse tootmisse tagasi.”
Pille Tutt lisas, et nende pere jaoks on talu alati olnud eelkõige elulaad, mitte äriettevõte. Avatud talude päeval otsustasid nad aga osaleda selleks, et julgustada noori maale jääma või maale elama asuma. Õnneks jõudsid ka Mikk ja tema õde Kertu vahetult enne avatud talude päeva kodumaale tagasi (Ungaris õppiv Kertu oli praktikal Madridis Eesti saatkonnas), sest neilgi on pühapäeval oma ülesanded täita.
Sulev ja Mikk näitavad avatud talude päeval, kuidas põldudel kasvab vili ja karjamaal lihaveised. Taluõuel saab vaadata nii praegust kui ka talupidamise algaegadest pärit põllutehnikat. Õuekohvikus saab nautida Eistre talus elava koka Luule Väina tehtud küpsetisi ja talutoitu. Üht-teist saab kaasagi osta. Sulev Tutt lubas käima panna ka koduõlle.
Miku talus saab näha ka Sadalas läbi viidud noorteprojekti “Euroopa ei hirmuta” raames meisterdatud hernehirmutisi, millest igaüks sümboliseerib üht Euroopa Liidu riiki. Euroopa teemalistele küsimustele vastates on võimalik võita ka väikseid auhindu.
Mikk ja Kertu kutsuvad pühapäevaks külla oma rahvamuusikutest sõbrad, kes rahva rõõmuks “jämmima” hakkavad. Muusikud on kohal kella kahest, kell kolm tuleb Jõgevamaa koostöökoja tegevjuht Aive Tamm koostöökoja uue rahastusperioodi strateegiast kõnelema.
RIINA MÄGI
