Enamik Eesti elanikke tajub, et alkoholi juuakse ülemäära palju. Paraku kehtib siingi vanasõna, mis ütleb, et teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. See on üsna tavaline, et inimesed sageli oma joodud alkoholikoguseid alahindavad.
Esmalt peab ütlema, et ei ole olemas ohutut alkoholikogust, vaid rääkida saab madala riskiga alkoholitarvitamisest. Inimesed on erinevad. Millised probleemid alkoholist tekivad, sõltub sellest, millises vanuses tarvitaja on, kas tegu on naise või mehega, on ta terve või juba terviseprobleemidega. Mõni tervisehäire tekib kümneaastase napsitamise tagajärjel, mõne tekkeks piisab ühest aastast. Kui need, kes Eestis alkoholi tarvitavad, teeksid seda madala riski piirides, siis oleksid ka tervisekahjud oluliselt väiksemad.
Eestis mõistame me madala riskiga joomise all seda, kui terve täiskasvanud naine ei tarvita rohkem kui kaks ja mees mitte rohkem kui neli ühikut 100protsendilist alkoholi päevas. Ehk naine võiks juua maksimaalselt umbes kaks väikest klaasi veini, mees aga näiteks neli väikest purki lahjemat õlut. Seejuures peab igasse nädalasse jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
Enamik inimesi seostab alkoholi liigtarvitamist peamiselt sõltuvuse, maksahaiguste ja liiklusõnnetustega ning vähem teatakse alkoholi rollist teiste krooniliste haiguste väljakujunemisel. Muutused organismis tekivad alkoholi pikaajalisest tarvitamisest pikkamisi ja nõnda võib kergesti juhtuda, et joomist ei seostada oma tervise halvenemisega. Kõrgenenud vererõhk, südame rütmihäired, ärevushäired, seedehäired jne võivad sageli olla põhjustatud just alkoholiga liialdamisest. Praeguseks on tõestatud, et alkoholi liigtarvitamine on otseseks põhjuseks ligi 60 haigusele ning see mängib rolli lausa 200 erineva terviseprobleemi väljakujunemisel.
Üldiselt peaks alkoholiga piiri pidama kogu aeg, mitte ainult kampaania korras. Suve lõppedes on kindlasti paljud isegi tundnud, et organismile võiks anda võimaluse alkoholist taastuda. Ka kuuajane alkoholipaast, millega algatus „Septembris ei joo!“ liituma kutsub, võib nii mõndagi enda kohta õpetada. See on võimalus kogeda alkoholivaba elu, mida ehk paljud meist polegi oma täiskasvanueas proovida saanud. See on võimalus ennast proovile panna ja tunnetada, kui suurt rolli omab alkohol sinu elus. See õpetab märkama põhjusi, mis panevad kõige sagedamini klaasi tõstma. Võib-olla ollakse lihtsalt harjunud õhtuid veiniklaasi või õllepudeliga teleri ees veetma, võib olla peletatakse sellega üksildust, leevendatakse stressi, järgitakse sõprade eeskuju või soovitakse suurendada suhtlemisjulgust.
Kui aga alkoholist hoidumine osutub väga keeruliseks ja vaatamata tahtepingutusele osutub juba esimene nädal väga raskeks, nii et ilmnevad võõrutusnähud (halb enesetunne, rahutus, vastupandamatu soov juua) on see märk sellest, et oma alkoholitarvitamise harjumused tuleks tõsisemalt üle vaadata.
Aktsioonis osalemisega kaasnevad kindlasti ka üsna kiiresti positiivsed mõjud: vabaneb aeg, et tegeleda oma hobide või ammu edasi lükatud töödega, paraneb une kvaliteet, väheneb norskamine. Välimus on värskem, vähenevad tursed ja paraneb näonahk, energiat tuleb juurde, kehakaal hakkab langema. Ja mis kõige toredam, raha jääb alles!
Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Kainem ja tervem Eesti” raames.
ANNELI SAMMEL, Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamiskeskuse juht
