Miks peaks mõtlema raha tähtajalisele hoiustamisele?

Investeerimine on muutunud uueks trendisõnaks, raha paigutamine hoiustele aga jäänud seejuures veidi tagaplaanile ning sellega seoses esineb ka mitmeid eelarvamusi. Tegelikult on tähtajaline hoiustamine riskivaba viis raha eesmärgipäraseks kogumiseks, mis aitab kaasa sellele, et oma sääste enne tähtaega ära ei kulutata ning juba kogutud raha ka lisatulu teenib.


Tähtajaline hoius on finantsasutuste hoiustamisteenustest põhjusega kõige levinum. Selle plussiks on hoiustamisperioodi jooksul muutumatu intressimäär ning hoiustajale on garanteeritud summa, mis lisandub hoiustatavale rahale. Hoiuse väljavõtmisele kehtiv tähtaeg võib küll tunduda ebavajaliku piiranguna, aga samas aitab täita oma eesmärki – kindlustada, et kogujal on lihtsam panna vastu kiusatusele raha ära kulutada.

Üks peamisi hirme, mis esineb seoses raha hoiustele paigutamisega, on kartus oma rahast lihtsalt ilma jääda. Oluline on teada, et kohalike pankade hoiustele paigutamisel seda ohtu ei ole, sest pankadele kehtivad ranged kapitali- ja tegevusnõuded, mille üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon. Pankade pakutavad hoiused on tagatud ka riikliku tagatisfondi poolt 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta, mis tähendab, et isegi kui pank tegevuse lõpetab, siis hoiustaja oma raha ei kaota.

Teine enam levinud hirm on hoiustamisega kaasnevate kulude kohta – kardetakse, et hoiustele lisanduvad n-ö peidetud tasud, mis „söövad“ kogutud intressitulu ja hoiusele paigutatud säästud. Tegelikult ei kaasne hoiuse avamisega pangas ei lepingu- ega hooldustasusid ning lubatud intressitulu on garanteeritud hoiustajale täies ulatuses, ilma et pank sellest hiljem midagi oma kulude katteks vähemaks võtaks. Küll aga tuleb arvestada, et pankadel on kohustus eraisikust hoiustaja teenitud intressitulust tulumaks kinni pidada.

Hoiuste kaasamine ja laenude andmine on pankade ühed peamised funktsioonid. Need on omavahel ka tihedalt seotud: kliendid hoiustavad pangas oma sääste, et nende pealt intresse teenida, pank laenab saadud raha uuesti eraisikutele ja ettevõtetele välja, kogudes sellelt laenuintresse.

Kui tähtajalised hoiused Eesti pankades enamike tingimuste osas väga ei erine, siis pakutava intressimäära osas on erinevused kohati lausa mitmekordsed. Kuna suuremad pangad ei vaja laenude andmiseks lisaressursse, ei ole neil vaja ka agressiivselt hoiuseid kaasata, mistõttu pakuvad nad enamasti madalamat intressimäära, mis ka pikemaajaliste hoiuste puhul on nullilähedane. Väiksemad pangad, kes on aktiivses kasvufaasis ja vajavad rohkem ressursse kaasamiseks, pakuvad oma hoiustele ka oluliselt paremat intressi.

Tähtajaline hoius ei tee rikkaks, aga aitab juba kogutud raha eesmärgipäraselt säilitada ning lisaks seda kasvatades ka inflatsiooni vastu võidelda. Raha fondidesse või aktsiatesse investeerides võib küll rohkem teenida, aga mõnikord on potentsiaalsest tootlusest olulisem, et raha oleks investeeritud riskideta ja selle väärtus ajas ei väheneks. Hoiustamise eeliseks investeerimise ees on ka see, et hoiustamine on lihtne ning ei eelda kliendilt finantsalaseid teadmisi ega kogemusi.

Kristiina Toomei, Holm Banki hoiuste tootejuht

blog comments powered by Disqus