Miks on selle aasta märts nii külm?

Üks kõrgrõhkkond jäi meie kohale pidama ja Atlandilt tulevad soojemad madalrõhkkonnad pole veel suutnud seda paigast nihutada.

Kuidas seostub meie külm märts kliima soojenemisega? Seesugune trend ei tähenda, et kogu aeg toimuvad muutused vaid ühes suunas. Aastad pole vennad. Mõnel aastal võib keskmine õhutemperatuur olla kolm-neli kraadi soojem kui eelmisel,  järgmisel jälle samavõrra külmem.

Keskmine vaevumärgatav muutumine näitab ainult seda, mis oli, aga mitte mingil juhul seda, mis tuleb. Näiteks on teada, et pikema aja jooksul on lumepäevade arv aastas kahanenud. Kui tahta selle järgi ennustada, millal on Eesti territoorium püsivalt lumevaba, siis tekib tahtmine vaadata seda trendi ka vastupidises suunas ja küsida, millal oli Eestis lumi aasta ringi maas?

EMHI andmetel olid kaks eelmist märtsi soojemapoolsed. Aga kui vaadata kaugemale minevikku, siis 20. sajandi keskel peeti märtsi viimasel nädalal koolivaheaega ja väljas valitsesid suurepärased karged suusailmad. Vahepeal tundus, et see kõik on jäänud ajalukku, ent nüüd võib jälle teistsuguseid märke täheldada. Mul on koos TTÜ juhtivteaduri, akadeemik Tarmo Soomerega valminud uurimus, milles kirjeldatakse keskmist märtsikuist õhuvoolu umbes 1,5 km kõrgusel Eesti kohal. Selle põhjal on võimalik kevade alguse nihkumist selgesti näha: 1955-1966 tuli märtsi õhuvool loodest ja tõi kaasa külma; 1967-1995 tuli keskmine õhuvool edelast, mille tulemusena läks varem soojaks; 1996-2007 taastus endine olukord, keskmine õhuvool tuli loodest ja kevad jäi seetõttu jälle hilisemaks. Seega on lood märtsiga üldse huvitavad, sest sel ajal hakkab põhja poole nihkuv päike aluspinda soojendama ja on üsna raske ennustada, kuidas õhk selle kohal liikuma hakkab.

i

SIRJE KEEVALLIK, TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor