Lisaks kõrgemale palgale, on Lätist-Leedust märkimisväärselt paremad ka mitmed muud Eesti tööturunäitajad. Kui majanduskriisi ajal suurenes kõigis kolmes riigis töötus pea 20 protsendini või isegi üle selle, siis kriisist taastumine on Eestis toimunud oluliselt kiiremini. 2015. aastaks oli Eestis kahanenud töötus kuue protsendi piirimaile, samas kui Leedus küündis see üheksa protsendini ja Lätis kümne protsendini.
Sama küsimust analüüsib viimases tööturuülevaates ka keskpank, kes nimetab võimalike põhjustena Eesti tööturu suuremat paindlikkust ja erinevusi rändes. Eesti on ainus Balti riik, kus on turvalise paindlikkuse printsiibist lähtudes põhjalikult uuendatud tööseadusandlust. Töötajate koondamise odavamaks ja lihtsamaks muutmine võib inimlikkust vaatenurgast tunduda küsitav, kuid kui ettevõtte võime töötajate arvu vabalt reguleerida on piiratud, siis majanduskeskkonna halvenedes võib ettevõte pankrotistuda ja töö kaotavad kõik. Piirangud muudavad range tööseadusandlusega riikides tööandjad ettevaatlikumaks ka uute töökohtade loomisel. Seetõttu on Eestis kehtestatud ühtne töötuskindlustus, mis pehmendab koondamist nii töötaja kui tööandja jaoks.
Kõiki Balti riike on puudutanud tööealiste väljaränne jõukamatesse riikidesse, kuid Lätis ja Leedus on see olnud märkimisväärselt ulatuslikum. Lahkunud on just aktiivsed inimesed, kes leiaksid tööd ka kodumaal. Eesti suur eelis on Soome geograafiline ja kultuuriline lähedus, mis on võimaldanud ajutist tööalast rännet. Lätist-Leedust on aga paljud lahkunud jäädavalt. Lätis ja Leedus on suhteliselt suurem ka tööpuuduse määr maapiirkondades ja väiksem tööalane pendelränne.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
