Kas teil on vahel tekkinud tunne, et mõnda toimingut teete liiga sageli? Isegi nii sageli, et see juba häirima hakkab ja sunnib küsima: miks jälle? Ehk on teilt seda küsinud ka laps, abikaasa, elukaaslane? Üks toiminguid, mis sellise küsimuse tekitab, on ilmselt paljudel ühine. Miks ma jälle pean prügi välja viima? Alles viisin ju! Kas tuleb tuttav ette?
See lihtsalt tekib – vähemalt 400 kilo aastas
Juba mõnda aastat on enamikul meist köögis kraanikausi all mitu erinevat kotti prügi jaoks. Mida rohkem kotte, seda tihemini käime neid tühjendamas. Tehke prooviks iga kord kalendrisse märge, kui lähete mõnda neist kottidest välja viima (iga prügiliigi jaoks eraldi värv). Saate päris värvilised nädalad, kas pole? Lisage sinna veel “panus”, mille annate kodust eemal viibides – koolis, tööl, reisil jm. Kõik see kokku teeb keskmiselt 400 kilo aastas inimese kohta.
Ümmarguselt kilo prügi päevas on see kogus, mis end üha sagedamini meelde tuletab.
Tegelikult teame ju küll, miks jälle tuleb prügikott võtta ja konteineri poole kõndida – jäätmed lihtsalt tekivad. Sest pihvid olid pakitud suurde kilekarpi ja pesupulbrile sai poes igaks juhuks veel eraldi kilekott ümber pandud; sest tänase kuupäevaga jogurtit ei söandanud pannkoogitainasse lisada; sest kampsuni värv oli moest läinud jne. Kõik see kraam leidis koha prügikotis ja jälle tuli minna…
Suur mägi ja palju asju
Prügimägi on sisuliselt suur mägi asjadest, mille tootmiseks on kulutatud raha, aega ja taastumatuid loodusrikkusi, kuid mis kahjuks tihtipeale liiga lühikese kasutamise järel on mittevajalikeks tunnistatud. Maksame nende asjade eest topelt: ostes ja ära visates. Lisaks oleme kulutanud väärtuslikku keskkonnavara. Ka prügimägi ise koormab keskkonda nii oma ulatuse kui ka võimaliku reostusohuga.
Erinevate prügikottide ehk jäätmete sortimise eesmärk on aidata kaasa prügimäele mineva prügi hulga vähendamisele. Kuid selleks, et oma kulusid tõeliselt kokku hoida ja keskkonda säästa, tuleb astuda jäätmetekke piiramise teele. Hea, kui jäätmeid tekib vähem, veel parem, kui üldse ei teki. Kuigi kalendris jääb värvikirevust vähemaks, muutub elu paremaks. Ja kaugel ei pruugi olla päev, kui prügikotti välja viies küsime endalt: huvitav, MILLAL VIIMATI ma seda tegin?
Kõigi maade prügivähendajad, ühinegem!
Paljude asjadega on nii, et teame küll, kuidas peab tegema, aga ise millegipärast ei tee. Keegi peab ees tegema. Möödunud aastal algatas Euroopa Komisjon teavitusprojekti “Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal”. Selle mõte on juhtida tähelepanu jäätmetekke vältimise olulisusele, jagada alustamiseks lihtsaid nippe ja kogemusi ning anda mõista, et iga inimese panus on oluline.
Nädal leidis liikmesriikides toetust, ka Eestis oli järgijaid. Teavitusüritusi korraldasid Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaamet, Tallinna Keskkonnaamet, Narva linnavalitsus, Viljandi linnavalitsus, Eesti Maaülikool ja Paide Ühisgümnaasium.
Keskkonnaameti õppeprogramm “Ferda vähendab jäätmeid” võitis lausa üle-euroopalise tunnustuse. Tegu on usina sipelgaga, kes lauamängu abil õpetab ka jäätmeid sortima. Kel huvi, näeb seda Keskkonnaameti kodulehelt.
Tähelepanu, nädal algab 20. novembril!
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel osaleb Eesti ka tänavu üle-euroopalises kampaanias. Selle aasta jäätmetekke vähendamise nädal toimub 20.–28. novembrini. Täpsem teave on aadressil http://www.envir.ee/jaatmenadal. Arvesse läheb igasugune teavitustegevus: loengud jäätmetekke vähendamisvõimalustest; kasutatud esemete ost-müük-vahetus-renoveerimine; jäätmetekke vähendamisele pühendatud mängud-jutud-tegevused jne.
Hooli endast, keskkonnast ja oma rahakotist ning osale jäätmenädalal!
Abiks algajale jäätmevähendajale
*Alusta mõtteviisi muutmisest ja enda õpetamisest. Ehk enne, kui otsustad järgmise uue asja soetada, küsi endalt:
*Kas mul on seda vaja osta? Ehk saab laenutada, parandada jne?
*Kui pikk on selle toote kasutusiga? Moekas masstoodang on tihtipeale ebakvaliteetne, muutudes kiiresti mittevajalikuks või kasutuskõlbmatuks.
*Kas saan hiljem sellele tootele “teise elu” anda? Kui minul seda toodet enam vaja ei ole, ei pea see veel täiesti kasutuskõlbmatuna prügimäele minema.
*Kas tean, kui suur on olnud selle toote valmistamise mõju keskkonnale? Materjal, disain, toote teekond tarbijani – see kõik nõuab ressursse. Mida vähem need pärinevad keskkonna taastumatutest varudest, seda väiksem on toote negatiivne mõju keskkonnale.
i
Poodle targalt!
*Osta vaid nii palju, kui ära tarbid. Mõtle enne ostu, mida ja kui palju vajad.
*Väldi mõttetut pakendit. Kauasäilivaid (kuivained, pesuvahendid jms) tooteid on kasulik osta suurpakendis.
*Väldi liigset kilesse pakendamist. Kaalutud puu- ja juurviljad mahuvad sageli ühte väiksesse kotti – nt kahte tomatit ja paprikat ei pea eraldi pakkima.
*Poodi minnes võta kaasa oma kile-, riide- või paberkotid.
*Vali kaup, mille pakendit saab hõlpsalt taaskasutada. (Nt papp- või paberpakendit saab ahjus põletada.)
*Eelista turgu või poes kaalukaubaletti. Valmis portsjonitena (viilutatud) kaupa on küll mugav kasutada, kuid see on oluliselt kallim ja liigselt pakendatud.
*Vali taaskasutatud materjalist valmistatud tooteid.
*Mõtle ise ja paku ka teistele välja veel lahendusi, kuidas praegust elustandardit halvendamata vähem jäätmeid tekitada.
i
Kokkuhoid kontoris
*Prindi kahepoolselt või veelgi enam – paiguta kaks lehekülge ühele.
*Tööta dokumentidega digitaalselt. Loe ja tee tekstiparandusi arvutis; allkirjasta digitaalselt jne.
*Kasuta e-arvet.
*Mahuka dokumendi puhul trüki paberile vaid oluline osa.
*Enda tarbeks trüki “sodipaberile”.
*Jaga kolleegidega ajalehti-ajakirju ja harvem vaja minevaid kontoritarbeid.
*Taaskasuta registraatoreid, failimappe jms.
*Võta käte kuivatamiseks kasutusele riidest käterätid.
*Kasuta taaskasutatavast materjalist valmistatud kontoripaberit.
*Kasuta printerites taastäidetavaid tahma- ja tindikassette.
*Tarbi pudelivee asemel kraanivett.
*Sordi jäätmeid.
i
ULVI-KARMEN MÖLLER, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel osaleb Eesti ka tänavu üle-euroopalises kampaanias. Selle aasta jäätmetekke vähendamise nädal toimub 20.–28. novembrini. Täpsem teave on aadressil http://www.envir.ee/jaatmenadal. Arvesse läheb igasugune teavitustegevus: loengud jäätmetekke vähendamisvõimalustest; kasutatud esemete ost-müük-vahetus-renoveerimine; jäätmetekke vähendamisele pühendatud mängud-jutud-tegevused jne.
Hooli endast, keskkonnast ja oma rahakotist ning osale jäätmenädalal!
Abiks algajale jäätmevähendajale
*Alusta mõtteviisi muutmisest ja enda õpetamisest. Ehk enne, kui otsustad järgmise uue asja soetada, küsi endalt:
*Kas mul on seda vaja osta? Ehk saab laenutada, parandada jne?
*Kui pikk on selle toote kasutusiga? Moekas masstoodang on tihtipeale ebakvaliteetne, muutudes kiiresti mittevajalikuks või kasutuskõlbmatuks.
*Kas saan hiljem sellele tootele “teise elu” anda? Kui minul seda toodet enam vaja ei ole, ei pea see veel täiesti kasutuskõlbmatuna prügimäele minema.
*Kas tean, kui suur on olnud selle toote valmistamise mõju keskkonnale? Materjal, disain, toote teekond tarbijani – see kõik nõuab ressursse. Mida vähem need pärinevad keskkonna taastumatutest varudest, seda väiksem on toote negatiivne mõju keskkonnale.
i
Poodle targalt!
*Osta vaid nii palju, kui ära tarbid. Mõtle enne ostu, mida ja kui palju vajad.
*Väldi mõttetut pakendit. Kauasäilivaid (kuivained, pesuvahendid jms) tooteid on kasulik osta suurpakendis.
*Väldi liigset kilesse pakendamist. Kaalutud puu- ja juurviljad mahuvad sageli ühte väiksesse kotti – nt kahte tomatit ja paprikat ei pea eraldi pakkima.
*Poodi minnes võta kaasa oma kile-, riide- või paberkotid.
*Vali kaup, mille pakendit saab hõlpsalt taaskasutada. (Nt papp- või paberpakendit saab ahjus põletada.)
*Eelista turgu või poes kaalukaubaletti. Valmis portsjonitena (viilutatud) kaupa on küll mugav kasutada, kuid see on oluliselt kallim ja liigselt pakendatud.
*Vali taaskasutatud materjalist valmistatud tooteid.
*Mõtle ise ja paku ka teistele välja veel lahendusi, kuidas praegust elustandardit halvendamata vähem jäätmeid tekitada.
i
Kokkuhoid kontoris
*Prindi kahepoolselt või veelgi enam – paiguta kaks lehekülge ühele.
*Tööta dokumentidega digitaalselt. Loe ja tee tekstiparandusi arvutis; allkirjasta digitaalselt jne.
*Kasuta e-arvet.
*Mahuka dokumendi puhul trüki paberile vaid oluline osa.
*Enda tarbeks trüki “sodipaberile”.
*Jaga kolleegidega ajalehti-ajakirju ja harvem vaja minevaid kontoritarbeid.
*Taaskasuta registraatoreid, failimappe jms.
*Võta käte kuivatamiseks kasutusele riidest käterätid.
*Kasuta taaskasutatavast materjalist valmistatud kontoripaberit.
*Kasuta printerites taastäidetavaid tahma- ja tindikassette.
*Tarbi pudelivee asemel kraanivett.
*Sordi jäätmeid.
i
ULVI-KARMEN MÖLLER, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
