Miks Keskerakond e-valimiste osas protestib

24. märtsil esitas Keskerakond Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemused. See tegu pälvis meedias laialdast tähelepanu ning ühtlasi ka vastuseisu, seepärast peangi vajalikuks veelkord selgitada, miks mainitud kaebus esitati.  

Paavo Pihelgas, Tartu Ülikooli tudeng ning hobi korras programmeerija, tõestas ETV saates “Pealtnägija” veenvalt, et e-hääletuses valitseb turvaauk ning süsteemi petmine pole kuigi raske. Hääletaja arvutis olev viirus lihtsalt blokeerib hääle jõudmise valimiskomisjonini, kuid ekraanile kuvatakse teade edukast hääletusest. E-valimiste projektijuht Tarvi Martens kommenteeris juhtunut järgnevalt: “See on fundamentaalne probleem, sa ei saa kontrollida kasutaja arvuti seisukorda. Mida me saame teha ja mida me teemegi, on see, et me tuvastame seesuguseid anomaaliaid.” Tunnistati, et eraisikute arvutid ongi e-valimiste nõrgim lüli ja seda teati juba algusest peale, kuid teavitus- ja ohutuskampaaniat ei korraldatud sellele vaatamata.  

E-valimiste fenomen on kindlasti selle mugavus, võimalus anda oma hääl kodunt väljumata. Kuid samasugune fenomen on tegelikult anonüümsus, kasutaja tuvastab end küll ID-kaardiga, kuid tegelikkuses ei tea keegi valimiskomisjonist, kas hääle andis ikka ID-kaardi omanik ning täiesti sõltumatult. Kui valimised peavad Põhiseaduse kohaselt olema ühetaolised ja salajased, siis kas e-valimised ikka on seda? Meie hinnangul ei ole ja seda on ka piisavalt veenvalt tõestatud. 

Kui riik käituks tavavalimiste puhul sarnase loogika järgi, mis e-valimiste puhul, piisaks piltlikult öeldes sellest, et riigis oleks tihedamalt asustatud kohtadesse valimispäeva hommikul paigaldatud ilma igasuguse järelevalveta kastid, kuhu valijad saaksid oma häält väljendavad paberilehed tuua. Sellisel juhul puuduks antud häälte osas kontroll ning ei saaks ju rääkida demokraatlikke põhimõtteid järgivatest valimistest.  

Riigikohtu kolleegium “arutas” Paavo Pihelgase kaebust ning leidis, et võttes arvesse elektrooniliselt antud häälte osakaalu Riigikogu valimistel, võivad rikkumised valimistulemust oluliselt mõjutada. Sellele vaatamata otsustati, et kuna Pihelga poolt tuvastatud turvaauk oli tema enda häälega seotud, siis pole põhjust kahelda. E-valimiste puuduste ees pigistatakse silmad kinni ja täiesti reaalset ohtu valitavate esinduskogude legitiimsusele ignoreeritakse.

17. märtsil vaagis Euroopa Parlamendi töörühm oma seminaril e-valimisi. Plussideks peeti aktiivsuse tõusu ja valimiste läbiviimise odavust, kuid paljude turvariskide hinnaga! Seminaril esinenud endine IBMi julgeolekuekspert Barbara Simons ütles, et e-hääletuseks pole veel aeg küps ja tema hinnangul oleks selle kasutamine viga. Oluline on ka märkida, et ükski teine riik peale Eesti ei kasuta e-valimisi.  

Loodan, et Riigikohus kaalub meie kaebust tõsiselt ega teata lähipäevil, et ei võtnud seda menetlusse. Lõpetan mõttega: “Nii palju peab inimene ikka leidma oma riigi jaoks aega, et kord nelja aasta jooksul kulutab tunnikese oma pühapäevast valimisjaoskonnas käimisele.”

i

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär