Clarika Murakas on ehtekunstnik. Mitte ammune ja mitte väljaõppinud kunstnik. Aga väga isikupärase tunnetusega ja hea maitsega ehtemeister. Clarika käsitööd on kaubamärgi MiksKaMitte nime all müügil mitmetes käsitööpoodides ja parematel laatadel.
Clarika on pärit Tallinnast. Jõgeva kanti tuli 1986 aastal, kui asus Kuremaa tehnikumi agronoomiat õppima. Kuid töötanud erinevates ettevõtetes klienditeenindajana.
Lemmikmaterjal FIMO ehtesavi
Kummalisel kombel, nagu ta ise ütleb, ei ole ta kunsti õppinud, ka käsitöö hinne oli koolis kolm. Ometi on silma ilu jaoks alati olnud.
Clarika kästööhuvi ja ehtevaimustus sai kunagi alguse tütrele kingitud ehtevalmistamise komplektist. Tütar selle vastu huvi ei ilmutanud ja nii hakkas ema omaette pusima. Sellest ajast saati on FIMO ehtesavi Clarika lemmikmaterjal.
Fimo on üks polümeersavidest, mida saab kasutada voolimiseks, ehete valmistamiseks ja muuks. Algul pehme ja voolitav on ta pärast kuumutamist stabiilne ja kõva materjal, aga töödeldav ‒ näiteks lihvitav ‒ ka siis. Saada on suures hulgas erinevates toonides ehtesavi massi, mida saab omakorda segi näppida, või millest erinevate tehnikatega kirjusid väikesi jullasid meisterdada.
Ehted said kiiresti populaarseks
Algul oli ehtevalmistamine kindlasti hobi, aga huvi kasvas kiiresti ja hakkas võtma üha suuremat osa ajast. Ehted, mis algul endale tehtud, said pikamisi populaarseks sõprade ja tuttavate hulgas, neid hakati tasapisi tellima.
Oleme kõik harjunud, et enamasti teevad naised endale kõrvadesse augud ehete jaoks küllalt noores eas, kuid Clarika tuttavate hulgas on mitu keskealist naist, kes mõnda aega tema ehteid imetlenud, ka enda kõrvadesse kohad nende riputamiseks tekitasid.
Päevad kulusid palgatööd tehes ja ööd hobiga tegeledes. Kui viimane palgaline töökoht, Jõgeva elamu, personali koondas, nägi Clarika oma võimalust.
Ehetega saab tutvuda kohvikus Ateljee
Clarika müüb oma ehteid laatadel, Facebookis, mitmes suveniiripoes üle Eesti. Ka Jõgeval on kohvikus Ateljee stend tema ehetega.
Pikaajaline koostöö seob Clarika Murakat küüslaugufestivaliga. Ta endagi kõrvas ripuvad vahel väikesed küüslaugud. Samuti kannavad tema tehtud küüslaugukõrvakaid küüslaugufestivali toimkonna naised. Köögiviljateemalistest kõrvarõngastest on inspireeritud Clarika omaloomingut tähistav kaubamärk MiksKaMitte ‒ hernes kõrva! “Miks ka mitte!ˮ oli lause, mida ta sageli oma kiiksuga ehteid näidates kuulis. Logoks aitas selle vormistada kunstitudeng Karilin Tõnisoja.
Ehe lambalikkus inspireerituna lamba-aastast
Oma aia ja maja inimesena ei jagu küll praegu enam aega oma aiavilja kasvatamiseks ‒ tööd on nii palju, aga väike lillepeenar on ikka.
Polümeersavi pole ainuke materjal. MiksKaMitte ehete hulgas on ka ehtetoorikutest ja muudest põnevatest materjalidest asju. Clarika materjalikasutus on väga tundlik ja loov. Ja samal ajal lihtne. Praeguse aja ehtevalmistajatel on kasutada tohutu hulk erinevat toormaterjali – pärleid, helmeid, poolvääriskive ja kõike muud.
Nagu sageli näeme, on väga lihtne kogu selle iluga liiale minna. Clarika seda ei tee, või kui siis natuke – nende ehete puhul, mis peavadki rohkem sädelema. Seesugused on helkuritutsud. Sädlevate kivikestega kombineeritud pehmetest helkuriribadest tutid sobivad hästi näiteks veidi edevama käekoti külge. Kuna helkurina neid sertifitseeritud pole, ei saa neid kanda helkuri asemel. Meie pimedal ajal on aga natuke lisasära ikka teretulnud.
Natuke edevamad on ka mõned lambad – need, kes ise ehteid kannavad. Ausalt öelda meenub Clarika lambaid vaadates lammas Shaun. Aga sugulased nad tegelikult ei ole. Inspireeritud on Clarika omad sõbra lambakasvatustalust ja lamba-aastast. “Ega mina sinna midagi parata ei saa, et nad nii lambad välja kukkusid. See ongi ehe lambalikkus, nii minu lammastes, kui Shaunis,ˮ ütleb Clarika. Ja kui lähemalt vaadata, on tegelikult päris kerge vahet teha.
Materjal, mida Clarika Muraka ehete hulgast naljalt ei leia, on plast. Polümeersavi ja poolvääriskive kasutab ta küll meelsasti vaheldumisi. Kui üks ära tüütab, siis tegutseb teisega. Samuti on oluliste toorainete hulgas vill, ehtetoorikud. Ka klaasi kasutab ta vahel. Teiste kunstnike, näiteks Malle Hiio rahvalike mustrite edasiarendused on leidnud endale koha klaasi all ja kaunistavad kandjat kõrvarõngaste või prossidena. Siin toimib tilk klaasi peaaegu suurendusklaasina.
Praeguseks tegutseb ta füüsilisest isikust ettevõtjana. See ettevõtluse vorm sobib talle just lihtsate raamatupidamispõhimõtete poolest. “Saan ehteid tehes ära elada,ˮ räägib Clarika. Ja lisab, et õnneks on tema looming suhteliselt vähe töömahukas. Sest tõsise ja töömahuka käsitöö hind meil teeb, tema meelest, küll tegijale liiga. Tulevikuplaanid? “Olen õnnega koos, sest minu töö on minu hobi! Pean siiski ära mainima, et olen väga tänulik oma abikaasale ja lastele, kes on mind alati toetanud nii jõu kui nõuga. Ja vahel ka taevast alla maapeale toonud.ˮ Üks soov on Clarikal siiski ka – ta tahaks leida Jõgevale koha oma ateljee jaoks.
Clarika ehted tunneb kaugelt ära
Küüslaugufestivali korraldaja Aimar Pihlak ütles, et festivali toimkonna naispere kannab juba aastaid Clarika kingitud küüslaugukujulisi kõrvarõngaid. “Clarika ehted tunneb kaugelt ära ja need õnneks erinevad ülejäänuist. Ehete valmistajad, kes käivad erinevatel laatadel ja festivalidel oma tooteid pakkumas on arvatavasti saja lähedal ja ma võin kinnitada, et eristuvad vähesed.
Clarika on väga tubli, et julges nn kiuksuga toodetega turule tulla. Eks selles mõttes oleme sarnased valikud teinud ‒ mina hakkasin kümme aastat tagasi sellise kummalise nimega festivali tegema millesse uskusid vähesed ja Clarika hakkas juurvilja- ja puuviljakujulisi ehteid valmistama. Meie meeskond ootab teda alati festivalile ja tema teeb ikka kõik uued hullud ideed kaasa.”
Clarika Muraka elukäik
* Sündinud 1971 Tallinnas
* 1986 asusi õppima Kuremaa sovhoostehnikumi agronoomia erialal
* Tööelus alati klienditeenindaja
* Abielus 26 aastat, kolm last, kellest kaks (poeg ja tütar) on pesast juba välja lennanud
* Noorim tütar õpib Jõgevamaa riigigümnaasiumis
* Praegu füüsilisest isikust ettevõtja – ehtekunstnik.
ANDRA KIRNA
