Euroopa Liidu energiamaksustamise direktiiv näeb põllumajandustootmises kasutatavale diisliküttele ette minimaalse aktsiisitaseme, mis on 0,33 krooni liitri kohta.
Alates selle aasta 1. jaanuarist tõsteti Eestis erikütuse aktsiisi 1,056 kroonilt 1,736 kroonini. Aasta jooksul muudeti aktsiisimäära lausa kaks korda – esimese aktsiisitõusuga 1. juulil oli kasv 0,96 kroonilt 1,056 kroonini.
Manipuleerimine arvudega
Statistikaameti andmetel oli 2009. aasta novembrikuu seisuga põllumajanduslikus kasutuses 899 848 hektarit maad. Aastatepikkune praktika ja arvutused on näidanud, et keskmiselt kulub põllutöödeks kütust 120 liitrit hektarile. Tunduvalt rohkem kulub seda köögiviljakasvatajatel ja aianduses (200–300 l/ha), ka märjematel aladel on kütusekulu suurem.
Seega võib hinnata põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diislikütte aastamahuks üle 100 000 t aastas.
Rahandusministeeriumi hinnangul on aga põllumajanduses tarbitud eriotstarbelist diislikütust meie ja põllumajandusministeeriumi andmetest tunduvalt vähem. Kogu erimärgistatud kütuste lõpptarbimine olevat 2008. aastal vaid 240 000 tonni, millest põllumajandusliku eridiisli osa 17 protsenti e 40 800 tonni. Väideti, et aktsiisi tõstmine suurendab 2010. aastal väljaminekuid 145 miljonit krooni, millest põllumajanduse osa on 25 miljonit. Eesti Põllumeeste Keskliit ja ka põllumajandusministeerium vaidlustasid need rahandusministeeriumi arvud, kuid kõik pöördumised jäeti tähelepanuta.
Meie hinnangul oli selline lähenemine ebaadekvaatne ja suuresti erinev tegelikkusest. Selgusetuks jääb see, kas arvudega lihtsalt manipuleeriti või on korrast ära statistika.
Põllumehe taskust võeti 73 miljonit
Aktsiisitõusuga tuleb põllumeestel aastas rahakotti kergendada kokku ligi 73 miljoni krooni võrra. Eriti raskeks teeb see maksutõus põlluharija elu tingimustes, kus täiendavaid otsetoetusi vähendati 271 miljoni krooni võrra. Kuigi otsetoetuste riigipoolsele osale lisati 20 miljonit krooni, jäi siseriiklike toetuste tasemeks vaid 540 miljonit võimaliku 791 miljoni krooni asemel – oma olemuselt on see vaid raha ühest taskust teise tõstmine.
Põllumajandustootmist saab vaid lõpetada
Kõigile majandusinimestele on selge, et aktsiisimäärade järsk tõstmine mõjub pärssivalt ettevõtete investeerimisaktiivsusele, kuna investeeringud muutuvad kallimaks ja investeeringute ning eratarbimise vähenemise tulemusel toimub kokkuvõttes majanduskasvu aeglustumine. Põllumeeste elu teeb raskeks ka suur erinevus toetustasemetes EL vanade liikmetega võrreldes, toetused erinevad riigiti 4–5 korda.
Mööda ei saa vaadata ka majanduskriisist, mis mõjutas ja mõjutab kõiki sektoreid. Põllumajanduses on olukord tunduvalt keerukam, sest tegemist on valdavalt bioloogiliste protsessidega, mida pole võimalik „välja lülitada“. Põllumajandusliku tootmise väljalülitamine võrdub tootmise lõpetamisega.
Ebavõrdsus aktsiisipoliitikas on ilmne
Euroopa Liidus rakendavad liikmesriigid põllumajanduslikule diislikütusele erinevaid aktsiisimäärasid. Madalaimad on need Belgias 0,3, Lätis 0,34, Iirimaal 0,7, Prantsusmaal 0,89, Soomes 1,1 ja Hispaanias 1,33 krooni liitri kohta. On ka riike, kus see määr on kõrgem: Itaalia 1,9 ja Saksamaal neli krooni, kuid nendes riikides toimub aktsiisi kompenseerimine põllumajandustootjaile, millest Eesti põllumees vaid unistada võib.
Aktsiisitõus tuleb kompenseerida
Tähtsam aktsiisidest on aga siseriiklik poliitika maaelu ja põllumajanduse toetamiseks. Põllumajandustootjad küll mõistavad üldist keerulist majandusseisu ja eurotsooni mineku tähtsust, kuid ei saa mööda vaadata ebavõrdsetest konkurentsitingimustest teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes. Tootjahinnad põllumajanduses on langenud 2009. aasta
Aktsiisitõusust tulenev rahaline lisakoormus tuleb meie hinnangul maandada. Võimalusena, mida oleme korduvalt pakkunud, oleks
iii
ÜLLAS HUNT, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees
