Novembri alguses Tartus toimunud üleriigilisel noortekonverentsil Lahe Koolipäev tehti muu hulgas kokkuvõtteid konkursist Hea Eeskuju ja tunnustati 20 000 kroonise stipendiumiga selle võitjat, Tartu Descartes’i Lütseumi abiturienti Oliivia Naritsat, kelle käe all on HIV-teemalisi koolitusi läbinud pea 300 noort. Kahekümne parema hulka jõudis sel konkursil ka Jõgevamaa Noortekogu juhatuse esimees Mikk Tutt, keda ootab nüüd Tallinki poolt välja pandud Stockholmi kruiis ja õhtusöök koos Riigikogu esimehe ja konkursi patrooni Ene Ergmaga.
Miku kandidatuuri seadis konkursile üles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann, kelle töövaldkonda kuulub ka noorsootöö. Miku enda jaoks oli tema konkursile esitamine täielik üllatus: ta sai sellest teada alles tagantjärele. Millal Mikk koos 19 kaaslasega merereisile ja Ene Ergmaga õhtustama läheb, seda ei tea praegu veel ei Mikk ise ega ka Tiina Tegelmann, ent kindlasti saab see ettevõtmine olema tore ja hariv.
Mikk pälvis tunnustuse eelkõige Jõgeva Noortekogu juhtimise ja selle tegevuse elavdamise eest. Noortekogu juhatuse esimees sai Mikust mulluste jõulude paiku.
„Eelmine juhatuse esimees Jürgen Väljaru hakkas mind tegelikult juba varem sellesse ametisse asumiseks ette valmistama,” ütles Mikk.
Tema sõnul on maakonna noortekogu ülesandeks nn noorte hääle maavalitsusse viimine. See tähendab, et noortekogu peaks ühiste arutluste tulemusena selgeks tegema, missugused on põletavamad noorteprobleemid ja millest noored kõige enam puudust tunnevad, ning teavitama sellest siis maavalitsust, et sealsed spetsialistid saaksid hakata probleemidele lahendust otsima.
“Tulevikus tahame jõuda selleni, et maakonna noortekogusse kuuluks kaks esindajat igast omavalitsusest ning et omavalitsustes tegutseksid noorte osaluskogud. Maakonna noortekogu olekski siis nende osaluskogude katusorganisatsioon,” selgitas Mikk Tutt. “Praegu on sellest ideaalpildist paraku veel palju puudu, sest osaluskogu on loodud vaid Jõgeva linnas. Ning üldse on noortekogu tegevusest senini huvitatud olnud pigem linna- kui maanoored.”
Pigem kasuks
Praegu on noortekogul Miku sõnul 12 kogenumat liiget, 15 uut inimest on aga liitunud või liitumas. Oktoobri algul korraldasid noortekogu ja maavalitsus nimelt Kirna õppekeskuses kahepäevase ürituse pealkirjaga Koos Olek, millel osalenutest osa avaldas soovi organisatsiooniga liituda. Kokku saavad noortekogu liikmed omavahel paar-kolm korda kuus. Interneti teel vahetatakse infot sagedaminigi. Samal viisil jõuavad kõigi liikmeteni ka koosolekute protokollid. Nii on asjadega kursis ka need, kes mingil põhjusel koosolekule pole jõudnud.
Noortekogu juht Mikk Tutt peab ise jõudma peale noortekogu koosolekute veel väga paljudesse kohtadesse. Näiteks Jõgeva Gümnaasiumi segakoori, noorte meeskoori ja C-segarühma proovidele ning kooli aula kõrval asuvasse valgustus- ja heliruumi. Koolitundidesse muidugi ka, ehkki eelpool loetletud põhjustel ei jõua ta sinna kaugeltki mitte alati. Õppimine pole Mikul siiski seeläbi veel kannatanud.
“Pigem on see kohustuste ja ettevõtmiste rohkus mu õpitulemustele kasuks tulnud,” oletas Mikk. “Kui need, kes ainult õppimisele pühenduvad, võivad sellest tegevusest mõnigi kord tüdinud olla, siis minule pakuvad muud asjad nii palju vaheldust, et õpin rõõmuga, kui raamatute-vihikute ligi pääsen. Isegi valgus- ja helipuldis on mul tihti kooliasjad kaasas. Kui kooliteater laval proovi teeb, siis mina lükkan ühe käega heeblit ja teisega keeran vihikulehte ning nii saavad kõik asjad tehtud.”
Valgustajaks ja helimeheks hakati Mikku koolitama juba kaheksandas klassis.
“Algul, kui teiste tegutsemist pealt vaatasin, ei saanud ma midagi aru,” meenutas Mikk. “Üheksandas klassis, kui mind juba puldi ligi lasti, hakkas mingi selgus tulema. Eelkõige on selles töös loogikat vaja, aga ka füüsika alaseid teadmisi ja loomingulisust.”
Valgekraeks saada ei taha
Valgus- ja helimehetöös on Mikule pidevalt toeks ja abiks tema eelkäijad selles ametis — gümnaasiumi vilistlased Martin Makarevitš, Andri Petraudze ja Virgo Ernits. Betti Alverile pühendatud luulepäevade Tähetund ajal jätkub kultuurikeskuse valgus- ja heliruumis enamasti tööd kõigile neljale.
“Tähetunni ajal on ju vaja pidevalt kahe puldi vahet joosta ning üksi seda ei jõuaks,” ütles Mikk.
Kui neljakesi koos ollakse, siis tuletatakse ikka meelde ka selles töös ette tulnud naljakaid või kriitilisi olukordi. Ja Tähetunni ajal tuleb selliseid ette alati, sest valgus- ja helipuldis istujad peavad kaasa aitama selliste lavastuste ettekandmisele, mida nad varem kordagi näinud pole. Ja siis on üllatused kerged tulema.
“Kõige tüüpilisem nali on see, et juhendaja toob helipulti plaadi lavastuse taustamuusikaga, aga kui selle mängijasse paneme, selgub, et plaat on kas tühi või sisaldab midagi muud, kui peaks, st et juhendaja on ähmiga kodunt kaasa haaranud vale plaadi,” rääkis Mikk. „Mõnikord võetakse helitaust jälle kaasa DVDl, aga meil on ainult CD mahamängimise võimalus. Meil ongi kogu aeg kõrval üks töötav arvuti, et asjad vajaduse korral õigesse formaati ümber salvestada.”
Kui eelpool ütles Mikk, et maanoori noortekogus napib, siis tema ise on tegelikult just maapoiss: ta kodu on Sadalas. Kui Mikul kõigest muust aega üle jääb, siis püüab ta isa talutöödes aidata. Tänu üha uuenevale masinapargile on see päris meeldiv kohustus.
“Kaasaegset kombaini juhtides on sul käes umbes samasugune joystick nagu arvutimänge mängides, ainult tunne on märksa vingem. Ja eksimist, nagu arvutimängus, sa endale lubada ei saa, sest restart’i teha pole untsumineku korral võimalik,” ütles Mikk.
Küsimusele, kas tal sõpradega suhtlemiseks ka aega jääb, vastas Mikk, et tema sõbrad on üldjuhul niisama toimekad kui tema ning löövad kaasa enam-vähem samades ettevõtmistes, nii et nad on tahes või tahtmata alailma ninapidi koos. Mis edasiõppimisplaanidesse puutub, siis need on noormehel veel üsna segased: ta pole suutnud otsustada, missugusele paljudest teda huvitavatest aladest keskenduda.
“Kellast kellani kontoris istuva valgekraena ei kujuta ma end küll ette, sest selleks olen ma liiga liikuv,” ütles Mikk. “Aga laulu ja tantsuga seotuks jääda tahaksin kindlasti ka edaspidi.”
Igatahes on Mikul tänu oma senistele tegemistele ellu kaasa võtta oskus loogiliselt mõelda, inimestega suhelda ja ootamatutes olukordades kiiresti tegutseda. Ning need oskused tulevad alati kasuks.
i
RIINA MÄGI
