Jõgeval on juba mõnda aega ametis uus koalitsioon ja Vooremaa käis sel puhul uurimas, mis inimene on uus abilinnapea Mihkel Kübar.
Kas olete Jõgeval juba sisse elanud?
Koalitsioonileppega on minu töövaldkonnaks haridusküsimused, noorsootöö, sotsiaalküsimused ja kultuur. Esimesed käigud tegin raamatukokku, muuseumi, kultuurikeskusse, olen jõudnud tutvuda koolimajadega ja Karikakra lasteaiaga. Esialgu vaatasin, kuidas olukord on, kohtusin asutuste juhtidega, et teada saada, mis on peamised mured.
Tulite Põlvamaalt, Teid suunas siia partei, IRL. Mida olete õppinud ja kellena töötasite varem?
Erakond ei ole mind otseselt Jõgevale ka suunanud. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, aga ma pole hingekarjane, vaid pigem huvitun teoloogiast kui teadusest. Pastorina töötada ma ei või, see koolitus on mul Usuteaduse Instituudi juures läbimata.
Minu eelmine töökoht oli Põlva maavalitsuse haridusnõunik, nii et võib ütelda, et sama valdkond, millega hakkan tegelema Jõgevalgi.
Kas Jõgevale suunamine tuli Teile ootamatult, kui palju erakond jagab intruktsioone, mida Jõgeval teha võite?
Muidugi tuli see ootamatult. IRL sai Jõgeval tubli valimistulemuse ja koos Reformierakonnaga moodustati koalitsioon. Siinsed inimesed, kes volikokku pääsesid, kutsusid mind, me vestlesime ja arutasime, kohtusime ka Reformierakonnaga. Meie inimeste mõte oli tuua Jõgevale värskust.
Nende inimestega, kes mind siia kutsusid, katsume Jõgeva olukorda lahti mõtestada ning leida ühiselt parima tee Jõgeva arenguks. Praegune aeg on raske ja eelarved vähenevad. Ega sealt partei keskkontorist ei ole võimalik mingit karmi käsku anda ja ega ole mõtetki.
Kuidas koostöö sujub, kas on ka lahkarvamusi?
Praegu oleme väga üksmeelsed. On eelarve kokkupanemine ja see pole rõõmus.
Kus on Teie juured?
Olen sündinud 1982. aastal Raplamaal. Suure osa lapsepõlvest olen elanud väikeses Kivi-Vigala külas. Vanaisad on aga mõlemad saarlased, üks vanaema Muhust ja teine Narvast.
Praegu on väga popp juuri otsida, minu juured on kõige tugevamini Saaremaal.
Millal liitusite erakonnaga ja miks just sellega?
Liitusin Res Publicaga Tartus tudengina aastal 2003, sest pean ennast maailmavaatelt konservatiiviks. Konservatiivsus tähendab minu jaoks ausust, hoolivust ja rahvuslikkust. Olen uhke, et olen eestlane.
Kus need konservatiivid on, kui rahvuslikkust riiklikul tasemel häbenetakse? Eelmiste eurovalimiste ajal polnud meie konservatiivid veel üldse sõbrad ja varsti peeti “pulmi”. Samas ollakse suured sõbrad sotsidega, mis maailmavaatest me räägime?
Ma pole erakonna tipp-poliitik, seetõttu on mul raske kommenteerida konservatiivide varasemai lahkhelisid. Minu hinnangul oli liitumine mõistlik otsus, sest Eestis võiksid sarnaselt Euroopaga välja kujuneda selgelt maailmavaatelised erakonnad. Sõprust sotsidega ei mõista mina ka mitte. Ilmselt on selle taga olnud pigem poliitpragmaatilised otsused kui maailmavaade. Et vanad olijad on võimule jäänud, on Eestile kahjuks tulnud. Inimesed ei saa aru, et riiki võibki valitseda ausalt ja maailmavaateliselt.
Kuidas suhtute haridusreformi?
Üldjoontes positiivselt. Muudatusi on vaja.
Mida see võiks tuua Jõgeva inimestele?
Mul on oma visioon, aga ma tahaksin selle esmalt siinsete hariduseinimestega läbi arutada. See, et põhikool ja gümnaasium lahku tahetakse lüüa, on positiivne märk – käesoleva seaduseelnõu puhul on pigem meetodid ja ajagraafik need, mis tulevad läbi arutada. Haridusmaastikku tuleb vaadelda esmalt sisu poole pealt, alles pärast jõuda koolimajadeni. Kui alustatakse hoonetest, siis sisuni tihti ei jõutagi.
See on midagi uut, et keegi räägib hariduse sisust.
Johannes Käis on üks mu lemmikutest kooliuuendajatest, keda armastan lugeda. Temal oli kooliuuenduskava, millega hakkas algklassidest pihta ning just sisu poole pealt, mitte hoonetest. Ka filmis “Kevade” näeme väikest maakooli. Pooldan kodukohalähedast algõpet. Meil on tänaseks näiteks juba paljudes maakohtades üle Eesti renoveeritud külaseltside hooneid, vanu rahvamaju jne. Võimalik on moodustada ka liitklasse, kuhu on võimalik tuua õpetama tublisid õpetajaid, sest ülikoolgi koolitab klassiõpetajaid. Lapsed ei pea tingimata õppima pooltühjades nõukaaegsetes karpides.
Nõukaaegsetest karpidest hoitakse ju nii kramplikult kinni.
Kõige suurem häda on selles, et paljud lapsevanemad ja õpetajad arvavad, et need karbid koos selleaegse sisuga on OK. Palju väidetakse, et meil omal ajal oli nii, kuidas nüüd ei saa nii. Huvitav, et nõukaaja nostalgia kohati lausa süveneb.
Juba mõnda aega tagasi rääkis mulle minu mäletamist mööda vist erakonnakaaslane Juhan Parts, et üks ettevõte mõtleb sellele, kuidas vanu kolhoosiaegseid hooneid lammutada, et neist killustikku saaks, mida teeremondiks kasutada. Ma ei tea, kuhu see plaan jäänud on, mina ootan seda ettevõtet.
Rääkides Jõgeva koolimajadest, siis milline kõlbaks ka tulevikus kasutada?
Kui rääkida maakonna gümnaasiumist, siis mina näen praegust Täiskasvanute Keskkooli hoonet kui ainukest vähegi sobilikku hoonet maakonnagümnaasiumile. Selles on veel avarust ja suurust. Kui võtta korralik projekt ja taotleda toetust, siis selle hoone saaks korda teha, aga karpidesse pole mõtet investeerida.
iii
JAANIKA KRESSA
