Avatud elektriturul on võrgu- ja elektrilepingud eraldi ning lepingute sõlmimisel ja lõpetamisel ka rohkem aspekte, millele tähelepanu pöörata. Viimasel ajal sagenenud küsimuste valguses selgitame, mida võrgulepingu lõpetamisel silmas pidada ja kuidas see mõjutab elektrilepingut.
Levinuim olukord, mil klient võrgulepingu lõpetamise ja uue sõlmimisega kokku puutub, on elukohavahetus. Kuid mõistagi võib tarbimiskohas omanik, üürnik või muu võrgulepingu sõlmija vahetuda ka teistel põhjustel.
Võrguleping ei lõpe päevapealt
Võrguleping lõpeb kas uue omanikuga lepingu sõlmimisel või 30 päeva jooksul. Oluline on teada, et võrguleping ei lõpe päevapealt. Elektrituruseaduse järgi saab võrgulepingut lõpetada sellest vähemalt 30 päeva ette teatades ja selle perioodi eest võivad kliendile tulla ka võrguteenuse arved.
Leping lõpeb 30 päevast varem, kui uus klient on samas tarbimiskohas lepingu sõlminud. Sellisel juhul on vana lepingu lõppemise kuupäevaks uue kliendi lepingu sõlmimise päev ning uue kliendi võrguleping hakkab kehtima järgmisest päevast.
Kui pärast lõpetamise avaldust pole 30 päeva jooksul samas tarbimiskohas uut võrgulepingut sõlmitud, lõpeb senine leping. Sellisel juhul sulgeb Elektrilevi tarbimiskohas ka voolu.
Klient saab juba lepingu lõpetamise soovist teatades märkida, kas temale teadaolevalt soovib uus klient võrgulepingu “üle võtta” või uut tarbijat ei tule ja leping tuleb lõpetada koos voolu sulgemisega. Viimasel juhul kooskõlastame kliendiga kohaletuleku ja voolu sulgemise aja, võtame lõppnäidud ning lõpetame lepingu reeglina varem kui 30 päevaga.
Lepingut on mugav lõpetada ja sõlmida e-teeninduses
Kui tarbimiskohta on tulemas uus klient, siis võib võrgulepingu “ülemineku” protsessi algatada kas senine või uus tarbija. Senisel ja uuel kliendil on vaja ühiselt fikseerida arvesti näidud ning teavitada neist Elektrilevi.
Seda on võimalik teha järgmiselt:
Mõlemad osapooled allkirjastavad ühise kokkuleppe näitude fikseerimiseks. Selle vorm on saadaval Elektrilevi e-teeninduses ja Eesti Energia teenindusbüroodes. Kui uus klient tuleb lepingut sõlmima ja esitab näitude kokkuleppe, käsitleme seda ka senise kliendi tahteavaldusena lepingu lõpetamiseks ning eraldi lõpetamise avaldust meile esitada ei ole vaja.
Üleminekunäitusid saab kooskõlastada ka Elektrilevi e-teeninduse kaudu ning selle protsessi võib algatada kas senine klient võrgulepingu lõpetamise menüüvalikust või uus klient võrgulepingu sõlmimise valiku alt. Lepingut lõpetades või sõlmides saab näitude kooskõlastamiseks e-teeninduses märkida vastavalt senise või uue kliendi e-posti aadressi. Seejärel saadetakse teisele osapoolele automaatselt e-kiri ning ta saab omakorda e-teeninduse kaudu näidud kinnitada või vaidlustada. Kui näidud on mõlema osapoole poolt kinnitatud ja uue lepingu sõlmimiseks vajalik info esitatud, saame vana lepingu lõpetada ja uue järgmisest päevast jõustada.
Enamikul juhtudel toimub võrgulepingu üleminek kokkuleppes toodud näitudega. Tuleb aga arvestada, et kui üks klientidest on vahepeal teatanud uued näidud või Elektrilevi on fikseerinud tarbimiskohas kontrollnäidu, siis toimub üleminek uute fikseeritud näitude alusel.
Kui uut klienti tarbimiskohta ei tule, peab võrgulepingu lõpetamiseks esitama lõpetamise avalduse. Seda saab teha kas Elektrilevi e-teeninduses või büroos saadaoleva blanketi abil, vabas vormis või e-teeninduse kaudu. Lepingu lõpetamise soovist võib senine omanik teatada ka juhul, kui ta kahtleb uue kliendi piisavalt kiires asjaajamises. Lepingu lõpetamise avaldusest hakkab jooksma 30-päevane periood, mil kehtib senise kliendi leping juhul, kui uut klienti sel ajal lepingut sõlmima ei tule.
Näitude kauglugemise korral pole lepingu lõppemisel mõistagi näitusid fikseerida vaja. Tunnipõhise kauglugemise korral toimub võrgulepingu üleminek uuele kliendile ja tarbitud koguste fikseerimine automaatselt kokkulepitud kuupäeval südaööl.
Koos võrgulepinguga lõpeb automaatselt elektrileping
Võrgulepingu lõpetamine toob automaatselt kaasa selles tarbimiskohas elektrimüüjaga sõlmitud elektrilepingu lõppemise. Uuel kliendil tuleb sõlmida uus elektrileping uue vabalt valitud elektrimüüjaga.
Et elektrileping hakkaks kehtima koos võrgulepinguga, tuleb uuel tarbijal sõlmida elektrileping enne võrgulepingu jõustumise kuupäeva. Seega, kui uus tarbija sõlmib võrgulepingu täna ja see jõustub alates homsest, siis tuleb selleks, et ka elektrileping hakkaks kehtima homsest, sõlmida elektrileping veel täna. Kokkuvõttes tuleks võrgulepingu “ülevõtmisel” nii võrgu- kui ka elektrileping sõlmida samal päeval, kui on soov, et need koos kehtima hakkaksid. Sellised ajaraamid tulenevad elektrituruseadusest selleks, et avatud turul oleks tagatud õigeaegne andmevahetus tarbijate, võrguettevõtjate ja müüjate vahel.
Kui uus klient ei sõlmi elektrilepingut võrgulepingu jõustumise ajaks, siis jääb ta üldteenusele. Seejärel on tal võimalik elektrimüüjat valida ja elektrilepingut sõlmida üldistel elektrimüüja vahetamise alustel ehk 21 päeva enne kalendrikuu vahetumist. Ehk näiteks, kui kliendi võrguleping jõustub 15. juulil ja klient ei ole enne seda elektrilepingut sõlminud, siis saab ta elektrit enda valitud müüjalt osta kõige varem 1. septembrist.
i
CHRIS KERES, Elektrilevi andmehalduse juht
