Suve lõpuks oli pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenudele maksepuhkust küsinud üle 20 000 eraisiku. Kuid tegelik maksepuhkust vajanud inimeste arv on palju suurem, sest peale pankade annavad eraisikutele laene ka umbes poolsada mitte-pankadest krediidipakkujat.
Laenu võtnud inimeste jaoks on hea uudis see, et nii tarbimislaenu, järelmaksu, väikelaenu kui ka eluasemelaenu lepingus on üldjuhul ette nähtud võimalus maksepuhkust taotleda. See kulub marjaks ära, kui sissetulek väheneb või kaob hoopis, ja seetõttu muutub iga kuu laenu tagasimaksmine väga keeruliseks või suisa võimatuks. Samas ei maksa uisapäisa maksepuhkust taotlema tormata.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tarbimiskeskkonna osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus soovitabki inimestel enne krediidiandja poole pöördumist oma tulud-kulud paberile panna ja vaadata, kas on ehk võimalik kuskilt mujalt kulusid kokku tõmmata või sissetulekuid suurendada, et saaks laenumakseid edasi tasuda.
Kui aga selgub, et see pole võimalik, tuleks laenuandja poole pöörduda – seda tuleb kindlasti teha enne, kui esimesed võlad tekivad. „Panga poole pöördudes tuleb arvestada sellega, et pank saab pakkuda maksepuhkust või hoopis maksegraafiku ümbertegemist, aga sellega kaasnevad kulud. Näiteks tuleb maksta lepingutasu lepingu muutmise eest – sest maksepuhkuse vormistamine või maksegraafiku pikendamine on lepingu muutmine,“ rõhutas Valgus. Kas ja millistel tingimustel maksepuhkust või maksegraafiku pikendamist on võimalik saada, tuleb uurida oma krediidiandjalt.
Maksepuhkust antakse üldjuhul kuni kuueks kuuks, tarbimislaenude puhul võib see aeg ka lühem olla. Seejuures ei tähenda maksepuhkus tavaliselt seda, et selle aja jooksul ei tule midagi maksta – maksepuhkuse saab laenu põhiosa maksetelt, aga intressi tuleb edasi tasuda. Birgit Valgus tõi välja, et samas võib laenuandja võimaldada ka täielikku maksepuhkust, nii et ka intressi ei tule maksta.
„Peab arvestama, et see osa laenust, mis on maksepuhkusel viibimise jooksul tasumata jäänud, tuleb ikkagi hiljem ära maksta. Seetõttu võiks ette mõelda, et kui kuus kuud maksepuhkust läbi saab, mis olukord mul võib selleks ajaks oma rahaasjades olla, ja arvestada, et edaspidine igakuine laenumakse saab olema senisest suurem, kui laenuperiood jääb samaks,“ selgitas Valgus.
Mitu väiksemat laenu ühendatakse üheks suureks
Kui igakuise makse suurenemine käib üle jõu, siis võib laenuandjaga kokku leppida laenugraafiku ümbertegemise pikema aja peale. Nii jääb kuumakse samaks või hoopis väheneb. Tõsi, kokkuvõttes lõppsumma suureneb, sest mida pikem on laenu tagasimaksmise aeg, seda suuremaks kasvab laenu eest makstava intressi summa.
Laenumaksete jaotamise pikema aja peale võib ka kohe kokku leppida ja maksepuhkuse üldse võtmata jätta. „See, milline lahendus sobib kõige paremini, tasub enne otsuse tegemist läbi arvutada ja perega arutada,“ soovitas Birgit Valgus.
Üks võimalus, millest vähem juttu on tehtud, on erinevate väiksemate laenude ühendamine üheks suuremaks laenuks. Selle mõte on muuta iga kuu laenude tagasimaksmiseks kuluvad summad väiksemaks. „Näiteks kui inimesel on pangast võetud mitu tarbimislaenu ja krediitkaart, kuid tagasimaksetega kiputakse hätta jääma, siis võib pank pakkuda nende laenude ühendamise võimalust ühesuguse intressimäära ja tähtajaga laenuks,“ selgitas Birgit Valgus.
Soovitused raskustesse sattunule
Hakka lahendusi otsima enne, kui võlgu jääd. Võlgnikul on keerulisem laenuandjaga kompromisse leida kui korrektse maksekäitumisega kliendil.
Pane kirja oma tulud ja kulud ning analüüsi neid. See aitab aru saada, kas laenu tagasimaksmine on lähiajal tõesti võimatu või saaks mingitelt muudelt kuludelt kokku hoides laenumakseid siiski tasuda. Mõelda võiks ka sissetuleku suurendamise võimalustele.
Kui otsustad taotleda maksepuhkust või laenuperioodi pikendamist, loe sellega seotud tingimused kindlasti enne lepingule alla kirjutamist läbi. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsi laenuandjalt selgitusi.
Heli Lehtsaar-Karma,
MTÜ Rahatarkus
