Probleemid algavad sealt ja siis, kui hakata määratlema, mis on õnn, ja rääkima viisidest, kuidas seda saavutada. Riigikogu on pärast taasiseseisvumist võtnud vastu üle saja strateegia ja arengukava, nende hulgas on ka “Säästev Eesti 21.” Üldsõnalistel strateegiatel on oht jääda reaalselt rakendumata, sellepärast küsisin endalt, mida ikkagi tähendab minu jaoks säästev Eesti?
Rohkem lapsi
Eelkõige tähendab see eesti rahva jõuvaru küsimust. Meil pole eesti rahva väljasuremise peatamiseks palju aega jäänud. Matustest päästavad meid need kolm ja pool tuhat väikest ilmakodanikku, kes lisaks praegusele iibele aastas juurde sünniksid. Mis takistab naisi sünnitamast elu jooksul rohkem kui 1-2 last? Kuidas peatada sünnitajate keskmise vanuse tõusu? Sundida sünnitama mõne poliitika kaudu on ebaloomulik, see tuleb iseenesest, kui suureneb majanduslik turvalisus ja väheneb individualistlik hedonism.
Riik saab siiski aidata kaudselt, siiamaani näiteks vanemahüvitise ja viljatusravi riigipoolse toetamisega. Et ergutada naisi ka kolmandat ja neljandat last ilmale tooma, peab vastavalt kasvama ka vanemahüvitise suurus alates kolmandast lapsest ning pikenema maksmisperiood, et anda emadele võimalus lapse arengutee alguses täielikult lapsekasvatamisele pühenduda. Täna saavad lasterikkad pered toetust alates pere seitsmendast lapsest, ühiskonna tegelikku olukorda arvestades peaks riik peresid toetama juba alates viiendast lapsest.
Kaitset vajavad nii emakeel kui loodus
Veel tahan ma uskuda eesti identiteedi kandja ? eesti keele ? püsimajäämisse. Kes mind täna kaitseb reklaamides vohava keelemäärimise eest? Globaalsete keelte hiiliv sisseimbumine mõjutab kõige enam meie noori, nende ilusa sõnavara kujundamisest tulebki alustada. Jõuame ringiga koolihariduse ja eesti filoloogide väljaõppe juurde, mille põhirõhk peab eile, täna ja homme olema ilusa emakeele loomisel, kaitsel ja õpetamisel. Kui paljud eesti filoloogid pärast lõputunnistuse kättesaamist täna kooli tööle siirduvad? Riiklikku suunamist paraku tagasi ei tuua ei tahaks.
Eesti puhas loodus on väärtus. Metsade maharaiumine eraomanike poolt ilma metsauuendusega tegelemiseta ja naftalaevade süüdimatu merereostamine on selle väärtuse riikliku teadvustamatuse ühed nähtavamad tagajärjed. Riik peab investeerima reostustõrjevahenditesse, kiirendama mereseire sagedasemaks muutmise abil reostuse ja reostajate leidmise võimalust.
Teadmine sünnitab austust. Just koolipõlves saab laste väärtushinnangute suunamisega palju ära teha. Laste praktiline looduse tundmine liigub praegu sinna maailma, kus piim tuleb poest, mitte lehmalt. Üks kolmandik Eesti lapsi käib loodusega tutvumas konserveeritud kujul ? loomaaias ja botaanikaaias. Ükski õpilane ei tohiks aga loodusõpetuse kursust läbida ilma välipraktikat tegemata või matkal käimata, selleks tuleb riigil kohalike omavalitsustega kahasse vahendid leida.
Riigi heaolu puudutab iga peret
Jätsin ühe teema meelega viimaseks. See on eestimaalaste heaolu kasv ja elutingimuste kvaliteedi paranemine, mis on olnud kõigi valitsuste eesmärk enne EL-iga liitumist ja pärast seda. Oleme heaoluvankri liikuma lükanud ja kui just keegi väljastpoolt seda ei peata või meie oma rumalus ei pidurda, on vankril piisavalt hoogu edasi minna. Eesti on juba seadnud endale konkreetsed ning julged sihid jõuda kõige jõukamate Euroopa rahvaste sekka. See on täiesti reaalne, kui riik soodustab igas Eestimaa nurgas säästmist ja investeerimist, vähendab bürokraatlikke takistusi ettevõtluses, suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning infrastruktuuri. Jõukus ei saa koonduda ainult Tallinna piiridesse, vaid peab jagunema regionaalselt tasakaalustatult.
Oleme ju tegelikult ühe maa ja ajastu inimesed ning unistame tegelikult ühtedest ja samadest inimlikest asjadest. Mõtestatud poliitika saab sündida vaid rahva, teadlaste ja poliitikute ühistöös. Peame igast kokkulepitud põhiväärtusest arendama edasi ideid, mille täitmiskohustus jääb iga täidesaatva võimu esindaja südametunnistusele ja aule. Vaid nii saame paberile pandud üllastele eesmärkidele reaalse sisu anda.
MARET MARIPUU,
Riigikogu aseesimees, Reformierakond
