Viimasel ajal on elektrinäitude prognoosimine väga palju tähelepanu pälvinud. Oleme seda ise soovitanud, samuti küsivad selle kohta kliendid. Eesti Energia kontsern osutab täna elektri- ja võrguteenust pea poolele miljonile kliendile. Enamikule neist väljastame igakuiseid arveid ning selleks vajame infot kliendi poolt tarbitud elektri koguse kohta.
Praegu on ülekaalus kliendid, kes eelistavad meile elektriarvesti näitu teatada igal kuul. Nende hulk on aga aastatega vähenenud. Osa kliente teatab oma arvesti näidu kord kvartalis, osa kord poolaastas, kõige enam eelistatakse aga näitu teatada vaid kord aastas. Selliseid kliente on Eesti Energial ligi 70 000. Prognoosnäitu eelistataksegi peamiselt sel põhjusel, et see võimaldab vabaneda tüütust elektriarvesti näitude teatamise rutiinist. Samuti ei soovi näiteks paljud kliendid sõita igal kuul oma maakoju või suvilasse elektrinäite maha kirjutama.
Elektriarvesti näite prognoosime mõnikord ka igal kuul näitu teatavatele klientidele. Seda juhul, kui tarbijal ununeb või jääb muul põhjusel näit teatamata või on seda tehtud veaga ja me ei saa kliendile selle põhjal arvet väljastada.
Siis arvutatakse kliendile kuu tegelikule tarbimisele võimalikult sarnane tarbimismaht ja prognoositakse vastav arvesti näit. Prognoosnäit ei ole aasta keskmine ühe kuu tarbimine, samuti ei võeta prognoosi aluseks vaid kliendi talvist elektritarbimist.
Elektrinäidu prognoosimist alustab Eesti Energia kliendi viimase aasta tegeliku kogutarbimise arvutamisest. Selleks talletavad meie infosüsteemid iga kliendi varasemate perioodide näite ja tarbimiskoguseid.
Seejärel vaatame, kas klient on tarbinud elektrit näiteks keskküttega korteris, kasutanud elektrikütet või on tegu hoopis suvilaga. Iga sellise tarbimiskoha jaoks on Eesti Energia tütarfirma, võrguettevõtja Jaotusvõrk töötanud välja spetsiifilised tüüptarbimise graafikud, mis määravad, millise osa aasta tarbimisest moodustab iga konkreetne kuu. Näiteks enamike korterite puhul, kus ei kasutata elektrikütet, moodustab aprilli tarbimine ligi kaheksa protsenti, juuni ligi seitse protsenti, jaanuar seevastu ligi üheksa protsenti aastasest kogutarbimisest.
Et kliendile nüüd näiteks aprillikuu tarbimist arvutada, korrutame kliendi viimase kalendriaasta kogutarbimise läbi tüüptarbimisgraafiku aprillikuu protsendiga. Saadud koguse põhjal arvutatakse kliendile prognoosnäit.
Eesti Energia varasem kogemus näitab, et enamiku klientide puhul võivad reaalne tarbimine ja prognoos mõnevõrra erineda, kui muutub koduste elektriseadmete hulk või pereliikmete arv. Elektrikütte puhul mõjutab prognoosi täpsust ka välisõhu temperatuur.
Kui oleme kliendiga kokku leppinud, et ta teatab elektriarvesti näidu kord aastas, võib klient sellegipoolest teha seda ka sagedamini, kui tal on põhjust arvata, et tema tavapärane elektritarbimine on muutunud. Praegu tasub elektriarveid prognoosnäidu alusel rohkem kui 100 000 Eesti Energia klienti ning see arv suureneb iga aastaga. Muide, mõne aasta pärast kaob klientidel näidu teatamise kohustus täielikult. Juba järgmise aasta esimeses pooles paigaldab Jaotusvõrk Eesti majapidamistesse esimesed kaasaegsed kaugloetavad arvestid, mis edastavad ise Jaotusvõrgule klientide tarbimiskogused.
Vaata ka: https://www.energia.ee/et/about/presscentre/blog/
i
STEN ARGOS, Eesti Energia müügi ja teeninduse direktor
