Mida siis ikkagi vajab Mustvee linn?

Mul on väga kahju, et Mustvee linna juhtimis-ja finantsprobleeme tuleb arutada  kohaliku ajalehe veergudel. Märksa tulemuslikum oleks arutada ja kindlaks määrata strateegia oma linnas, kaasates selleks nii volikogu kui linnavalitsuse ja arvestades kohalike elanike arvamust.

Alustasin tööd 2007.aasta 23.aprillist. Linnavalitsuse toad olid ametnikest tühjad, puudus ka pearaamatupidaja. Põhjuseks oli ilmselt väga väike palk ja suhtumine linnaametnike töösse. Töökogemusega ja haritud spetsialistide leidmiseks tuli palka tõsta, kui naaberomavalitsustes olid palgad 30 protsenti kõrgemad, vaevalt siis oleks Mustveesse keegi väikese palgaga tööle tulnud. Konkurssi arendus-ja haridusnõuniku kohale küll välja ei kuulutatud, kuid töökuulutus oli avaldatud internetis. Soovi avaldasid neli ärijuhtimist õppinud inimest, üks müüja ja üks kunstnik. Keda siis võtta? Linna põhimääruse järgi võib linnavalitsus tööle võtta töötaja ka teise ametinimetusega, kui vaba ametikoht on olemas.

Võtsin tööle inimese, kes oma ala tundis ja omas vastavat haridust ja töökogemust. Hiljem selgus, et nõunikul oli oma arvamus, mis ei läinud kokku volikogu esimehe arvamusega. Praeguseks on probleem volikogu poolt lahendatud – inimene koondati, selleks kulus küll selle ametikoha terve aasta palgafond, aga “pole probleemi”!

Lasteaia õpetajad said miinimumpalka 3600 krooni. Üleriigiline otsus oli, et kui kohalik omavalitsus tõstab lasteaiaõpetaja palga nooremõpetaja tasemele, siis riik kompenseerib palgatõusust poole. Palgad said tõstetud ja 2008.aastal riigipoolne lubadus toimis, 2009 riik enam palgatõusu ei kompenseeri, sellest ka suurem koormus linna rahakotile. Samas ei maksa unustada, et mullu suurenes miinimumpalk neljandiku võrra, Mustvee linna allasutustes oli ka miinimumpalgaga töötajaid, sellest omakorda palgafondi märgatav tõus. Ühelt poolt oli see seaduse täitmine ja teisalt oma allasutuste töötajate töö väärtustamine. 

Keegi ei omanud ülevaadet tasumata arvetest

Nüüd võlgadest ja kohustustest. Tuletan lugupeetud volikogu esinaisele meelde 2007.aasta seisu. Mitte keegi ei omanud ülevaadet, kui palju on tasumata arveid, sest osa arveid oli kadunud, kohustused ei kajastunud raamatupidamises, sest arveid ei registreeritud, osa lepinguid olid kadunud. Usaldus Mustvee linnavalitsuse vastu oli null. Arvelda sai ainult ettemaksuga või sularahas. 2007. aasta mais oli tasumata arveid 2004., 2005., 2006 . ja 2007.aasta I kvartali eest 1,2 miljonit krooni, lisaks sellele tuli aasta lõpuni veel kordusarveid rohkem kui poole miljoni krooni eest.

Lepingulisi kohustusi oli tasumata üle poole miljoni, millele lisandusid veel 2007.aasta alguskuude eest tasumata riigimaksud.

Tänaseks on lepingupartnerite usaldus Mustvee vastu taastunud. Tähtajaks tasumata arveid Mustvee linnavalitsusel ei ole. 2005. aastal võttis Mustvee linn pankadest laenu, tagasimakseid kohe ei alustatud, maksekohutused kuhjati 2009. ja 2010.aastatesse. 2009.aastal oleks tulnud eelnevatest laenudest tagasi maksta 3,6 miljonit krooni, mis ei oleks olnud linna eelarvet arvestades võimalik.

Samas tehti 2006. aastal küllalt suuri tehinguid EGO järelmaksukaardiga, mille intressimäär oli 16-17 protsenti, samas pangalaenu protsent oli alla viie. Kas see on siis arukas finantsjuhtimine, mille on heaks kiitnud volikogu oma otsustega?

Kõik toimus vastavalt kinnitatud eelarvele

Volikogule andmete esitamine on olnud eriti tihe viimasel poolaastal. Erilist huvi tuntakse palganumbrite vastu. Oma kõrget tasu püüab auga välja teenida ka revisjonikomisjoni esimees Evdokia Abakanova. Samas tekib küsimus, et kuidas siis vaatamata tihedale kontrollile volikogu varem ei avastanud valeandmete esitamist ja raha raiskamist. Volikogu on ju linnas see, kes kinnitab eelarve ja kogu tegevus toimub vastavalt kinnitatud eelarvele.

Linnavalitsuse ja linna allasutuste palgafond vähenes tänavu kümme protsenti.  Küll tunnustas volikogu oma liikmeid hea töö eest jõulupreemiaga. Kokkuhoiu peale peaksid mõtlema kõik.

Annan avalikult teada, et linnapeale ei ole antud autot isiklikuks kasutamiseks. Auto on ikka ametisõitudeks. Isiklikke sõite teen isikliku autoga.

Sügis tuleb raske

Paljud omavalitsused on juba koostanud negatiivse lisaeelarve, kindlasti tuleb seda teha ka Mustvees, sest eelarvesse on laekunud plaanitust vähem üksikisiku tulumaksu, vähendatud on peaaegu miljoni võrra riigipoolset toetusfondi raha. Majandussurutis on kogu maailmas, mitte ainult Mustvees ja mugav pole see küll kellelegi.

2007.aastal lõpetati  varem algatatud projekte, mille toetuseks olen Riigikogus olemise ajal aidanud saada Mustveesse mitme miljoni eest lisaraha. 2008.aasta. suuremad projektid: Mustvee Vene Gümnaasiumi siseremonditööd 1,2 miljonit, Mustvee linna tänavavalgustus 3,1 km, kultuurikeskuse, muusikakooli, lasteaia tehniline varustus 0,4 miljonit krooni, Mustvee soojamajanduse tasuvusuuring, Mustvee Vene Gümnaasiumi soojatrass, lasteaiale uus katus 1,3 miljonit.

Valmis uus kauplusehoone, kus sai peavarju moodne bussijaam ja avalik WC. Algatati linna arengukava ja üldplaneeringu koostamine, mis on praegu kooskõlastamisel ja tuleb veel käesoleval aastal üldiseks aruteluks. Tänavu remonditi lasteaia ühe rühma ruumid 650 000 krooniga, lisaks on vastu võetud lasteaia uus soojatrass koos soojasõlmega maksumusega 625 000 krooni. Ettevalmistustööd on alanud kultuurikeskuse renoveerimiseks, maksumus 25 miljonit krooni. Objekt on suur ja keeruline, seetõttu võtavad kooskõlastused aega, riigihange kuulutatakse välja juuli lõpus.

Endiselt on päevakorras Mustvee sadama ehitus, riigihange on välja kuulutatud ja ehitaja selgunud. Toimub Mustvee linnale vajalike objektide juurde maa munitsipaliseerimine, mis on eelduseks erinevatest fondidest raha taotlemisel.

Koos tänavuse eelarvega esitas linnavalitsus volikogule arutamiseks seletuskirja 2009-2010 plaanitavate investeeringute kohta. Kahjuks ei pidanud volikogu vajalikuks seda üldse arutadagi. 2009-2010 investeeringud põhinevad Euroopa Liidu ja siseriiklike meetmete rahastusel, kokku on võimalik taotleda kahe aasta peale investeeringuid üle 30 miljoni krooni, omaosalust oleks selleks vaja 4,8 miljonit krooni.

Tunnistan, et paljusid asju oleks olnud võimalik paremini teha, aga ei saa leppida sellega, et Mustvees pole kahe aasta jooksul midagi tehtud. Linna arengut tuleb plaanida pikema aja peale ja süsteemselt, selleks kulub kaugelt rohkem aega kui kaks aastat.

Kõigele vaatamata leian, et Mustvee on tugeva potentsiaaliga arenev Eesti väikelinn ja seal elavad head ja arukad inimesed. Tänan kõiki, kes on mind toetanud ja minusse usuvad. Oktoobris tulevatel valimistel on kõikidel Mustvee elanikel võimalus ja samas ka kodanikukohus teha valimiskastide juures oma otsus.

Loodan siiralt, et Mustvee linna paremad ajad on veel ees ja palju häid ideid realiseerimata. Jõudu meile kõigile!

iii

MATI KEPP, linnapea

blog comments powered by Disqus